Foto: Raigo Pajula

Kaks tervishoiualast üle-eestilist uuringut näitavad, et eestlased tahavad, et meditsiinitöötajatel oleks digitaalsel kujul ülevaade nende tervislikust seisundist. 

Samuti selgus, et inimsed on ka ise nõus arstide poolt nende diditaalsetesse haiguslugudesse tehtud sissekandeid internetist vaatama, teatas sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Kuivjõgi.

Eelmise aasta sügisel sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellimusel Turu-uuringute ASi poolt läbiviidud küsitluse kohaselt pidas 75 protsenti digiloo projektist kuulnud inimestest digitaalset terviselugu vajalikuks.

Peamiste kasuteguritena nähakse arstidevahelise infovahetuse paranemist ja ravikvaliteedi tõusu.

Vastanute meelest muudab tervishoiutöötajate ja patsientide ligipääs oma terviseandmete kogule raviprotsessi efektiivsemaks ja hoiab ära ravivigu

Oma digitaalse terviseloo andmeid on teadusuuringutes või terviseregistrites nõus avaldama pooled küsitletutest.

Digiloo projekti arendava Eesti E-tervise sihtasutuse juhataja Agu Kivimägi hinnangul puudutab sellise digitaalse terviseandmepanga loomine igaüht.

«Meie tervishoiu arengus on see suur samm edasi ning digitaalset terviselugu võib pidada Eesti üheks olulisemaks lähiaastate infotehnoloogia projektiks,» kommenteeris ta.

Ligi pooled TNS Emori poolt detsembris küsitletud 500 inimesest olid teadlikud, et juba praegu edastatakse nende andmed iga kord pärast arsti juures käimist tervishoiuasutuste infosüsteemi.

Uus digitaalne terviseinfosüsteem teeb need andmed vajadusel kättesaadavaks ka patsiendi raviarstidele teistes tervishoiuasutustes.

Vastajad pidasid oluliseks, et erakorralise abi puhul, kui patsient on näiteks eluohtlikus olukorras või kontaktivõimetu, osutub meditsiinitöötajate valduses olev eelnev informatsioon otsustavaks.

Ka patsient ise saab digitaalse terviseloo käivitumise korral igal ajahetkel ise vaadata, milliseid kandeid arstid tema terviseseisundi ja haiguste kohta infosüsteemi on teinud.

Võimalust oma terviseandmeid arstide eest sulgeda nii, et raviarst varasemaid haigusi ja määratud ravi ei näe, kasutaks vaid veerand vastanutest ning kindlasti ei kasutaks pooled uuringus osalenutest.

86 protsenti vastanutest leiavad, et andmete varjamine võib mõjutada ravi kvaliteeti ning nõustuvad väitega, et seoses terviseandmete sulgemisega patsiendi vastutus ravi tulemuste ees suureneb.

Aasta alguses läbiviidud üle-eestiline uuring näitab, et 67 protsenti arstidest ning 84 protsenti apteekritest pooldab digitaalse terviseloo kasutuselevõttu.

Telefoniintervjuudel põhineva uuringu viis selle aasta jaanuaris läbi uuringufirma Faktum & Ariko.

Kokku osales uuringus 100 perearsti, 100 apteekrit, 32 kardioloogi, 25 psühhiaatrit, 18 neuroloogi ja 9 endokrinoloogi üle Eesti.

Digiloost on teadlik 90 protsenti arstkonnast ning 63 protsenti farmatseutidest.

Toetudes USAs läbiviidud uuringutele aitab Kivimäe hinnangul digiloo kasutuselevõtt Eestis päästa aastas vähemalt 12 inimelu ning vähendada ravivigade arvu 600 võrra.

2007. aastal testivad digiloo pilootprojekti kuus Eesti tervishoiuasutust – Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Järveotsa perearstikeskus, Koeru arstikeskus ja Tartu kiirabi.

Lähiaastatel peaksid digitaalse terviseloo süsteemiga liituma kõik Eesti tervishoiuasutused, sealhulgas perearstid.

Digitaalse terviseloo tehnilise lahenduse töötab välja tehnoloogiafirma Hewlett-Packard, mis on loonud tervishoiuvaldkonna infotehnoloogilisi rakendusi Suurbritannias, Hispaanias, Austrias, Iirimaal ning ka Leedus.

Eesti digitaalse terviseloo infotehnoloogilise lahenduse hanke võitnud konsortsiumisse kuulub peale Hewlett-Packard Eesti ka Microlink Eesti ja IceFire.

E-tervise projekte rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondidest.

Toimetas Rando Tooming, PM online