Tallinna koolide rendile andmise ja pantimise lugu meenutab väga Eesti kirjandusklassikast kõigile tuntud seika, kuidas Piibeleht vana Westmanni rahaga viimase tütart kosima läks.

Linnavalitsus väitis, et linnal endal koolide korrastamiseks piisavalt raha ei ole. Riigi Kinnisvara ASi pakutud tingimused olevat aga oi kui kahjulikud. Nii tuleb kohe kindlasti koolimajad erafirmadele anda.

Tõsised kahtlused

Opositsiooni häiris tollal kõige rohkem tõik, et konkursi võitjad ja lõplikud renditingimused kinnitab linnavalitsus. Olime veendunud, et niivõrd olulisele, rahamahukale ja pikaajalisele koostööle peab andma lõpliku hinnangu linnavolikogu.

Keskerakond surus aga enamushäältega oma tahtmise läbi ja nii sai linnavalitsus õiguse teha oma tagatoas ükskõik milline otsus. Selline käik tekitas tõsiseid kahtlusi.

Kui sügisel koolide rendikonkurss läbi viidi, selguski kogu operatsiooni tegelik eesmärk. Konkursil osales neli firmat, kellest kaks olid «kogemata» esitanud vigased dokumendid. Ja nii anti viis kooli rendile Urmas Sõõrumaa ja viis kooli Oliver Kruuda firmale. Mõlemad mehed tublid Keskerakonna suurtoetajad.

Selgus ka see, et linn maksab iga kooli eest meestele 30 aasta jooksul 300 miljonit krooni, kusjuures linnavalitsusel on õigus seda summat vajadusel suurendada. Karta on, et mingi osa nimetatud üüratust summast jõuab kurikavala skeemi kaudu Keskerakonna taskusse. Maksumaksjaid on petetud, võimuerakond koos oma rahastajatega võib aga igati rahul olla.

Sellega polnud aga üllatused veel lõppenud. 14. märtsil, kohe pärast riigikogu valimisi andis linnavalitsus ootamatult Urmas Sõõrumaa firmale õiguse panna talle rendile antud koolid hiigellaenu tagatisena panti. Opositsioon luges sellest otsusest alles järgmisel päeval ajalehest. Koolide hoonestusõigusele hüpoteegi seadmisest ei rääkinud linnavalitsuse esindajad eelmisel aastal sõnagi.

Linnavalitsus ei ole suutnud veenvalt vastata küsimusele, mis saab siis, kui erafirma ei suuda 750 miljoni kroonist laenu tagasi maksta ja koolimajad lähevad panga omandusse.

Ka Sakala keskuse hoonestusõiguslepingus on sees punkt, et riik võib lepingu rikkumise korral iga kell lepingu lõpetada. Keskerakonna ärihuvid on aga viinud tänaseks selleni, et arendajad rikkusid tuimalt lepingut ja asusid vaatamata avalikkuse kriitikale Sakala keskust halastamatult lammutama. Nii ei usu mina linnavalitsuse juttu, et erafirma kasutusse antud koolimaju ei ähvarda ükski oht.

Linnal raha olemas

Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et oleks tunduvalt läbipaistvam ja maksumaksjale soodsam, kui linn teeks oma koolid ise korda. Seejuures on linnal vajalik raha olemas. Tallinna eelarve kasvas eelmisel aastal miljard krooni ja sel aastal vähemalt samas mahus. Ka on linnal võimalik ise laenu võtta.

Keskerakondliku linnavõimu läbisurutud skeemi kohaselt teevad aga Sõõrumaa ja Kruuda kokkuvõttes linna enda raha eest koolid korda, kusjuures linn maksab meestele veel korraliku kasumi pealekauba.

Kui avalikkus pealinna koolimajadega mängimist hukka ei mõista, ootab sarnane saatus peagi ka teisi koole. Nii kutsume kõiki üles andma allkiri koolidega sahkerdamise vastu.

Allkirja saab anda aadressil:

http://www.vabaeesti.pri.ee/index.php?id=17&uid=117