Meediaarvestus: tilk tõrva kõrva (67) 03.07.2007 00:01 Andri Maimets, Postimees
Laulupeorongkäigu ülekanne ETVs 1. juulil |
| |
|
 |
Foto: Toomas Huik |
 |
|
Kümnes noorte laulu- ja tantsupidu on selleks korraks läbi, päädis ligi sajatuhandese inimmassiga lauluväljakul ja kindlasti sama suure, kui mitte palju suurema rahvahulgaga telerite juures ülekandeid Eesti Televisioonist jälgimas.
Ütlen ausalt, et pühapäevahommikuse rongkäigu puhul saabus minu jaoks teleülekande piir ligikaudu veerand tunniga. Seda sugugi mitte sellepärast, et operaatoritele oleks olnud midagi ette heita, eks nemad teinud oma tööd vastavalt režiipuldist saadud korraldustele. Lihtsalt Toomas Luhatsi ja Vaiko Epliku kommentaaridest sai ühtäkki isu täis.
| | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | Hgs Olen ka nõus, et Epliku kommentaaridest sai veerand tunniga mõõt täis. Alguses hämmastas, siis vihas...
kui nuriseda kui nuriseda, siis mitte just Epliku üle...!? Kuigi jah , ka mind riivas Tartu vanahärrade ja Läti l...
|
|
Ehk täpsemalt selle koha peal, kus Eplik ütles: «Esimest korda käisin laulupeol, kui olin päris tatt.» Või siis, kui tartlaste rongkäigurühma iseloomustati umbes nõnda: «Alguses tuleb mingi kabriolett, kus sees istuvad mingid amüsantsed taadid.»
Järgneb irvitamine eetris ja kommentaar: «Ei tea, miks nad Renault’ga sõidavad? Äkki jala ei saand tulla?» Kolm minutit irvitamist, pluss eeltöö tuntav tegematajätt – vähemalt auväärt Tartu koorijuhi Uno Uiga väljanägemisest võinuks saatejuhid enne eetrisse kargamist aimu saada.
Võib ju mõista, et laulupeoülekande tegijad tahtsid rõhutada peo noortepärasust ja kriitilisema meelega vanemad kodanikud hoidku heaga suu lukus, kui kommenteerijate ütlused kohe vaimustusest luksuma ei pane. Pealegi on see neil esimene pidu otse-eetris kommenteerida ja nemad teevad seda nii, kuidas paremaks peavad – kui kellelegi ei meeldi, vahetagu kanalit.
Eks pealinlastel olnudki võimalus teler kinni keerata ja lauluväljakule jalutada, kus meeleolu hoopis ülevam. Mõru maiku aga nende inimeste meeltest, kes rahvusringhäälingu tänavust peoülekannet olid sunnitud jälgima, muidugi niisama lihtsalt ära ei pühi.
Liiati kui kõik, eranditult kõik need noored lauljad, keda mul tol päeval lauluväljakul kohata ja kõnetada õnnestus, rääkisid peost südamlikult korrektses ja selges, labasustevabas emakeeles.
End rahvusringhäälinguks kutsuvast Eesti Televisioonist olnuks lihtsalt kena tänavusi laulupeolisi, nende õpetajaid ja vanemaid telerite ees samaväärselt kohelda.
|
|
|
|
|