Online-intervjuu: spetsialistid selgitasid uut prügikorda

Intervjuu on läbi!
Postimees.ee lugejate küsimustele vastasid Eesti Pakendiringluse teenindusjuht Andres Siplane ja jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg.

Kes saab selle tulu, mis vanapaberi, plasti ja muu sorteeritud sodi eest muidu saab? On ju raua kilo 2 krooni ja ka plastmassi eest makstakse. Kas selle tulu jagu, mis firmad saama hakkavad läheb prügiteenus tarbijale-sorteerijale odavamaks?

[Andres Siplane]: Tulu saab see, kes vanapaberi vastuvõttu viib. Kui vanapaber on piisavalt puhas, siis on tonnihind ca 200 krooni, paremal juhul (pressitud lainepapp) kuni 600 krooni. Kui aga vanapaberi seest tuleb välja sorteerida muud prügi, siis peab pigem vanapaberi üleandja sorteerijale peale maksma.

Paraku avalike konteineritega elanikkonnalt kogutud vanapaber on pigem negatiivse väärtusega, st seda peab sorteerima. Seega mingit erilist tulu sellega ei teeni, ikka peale peab maksma. Kui aga kogutakse näiteks ettevõtte suletud territooriumil suures koguses puhast vanapaberit, siis tõesti toimib mastaabiefekt ja klient võib teenuse täitsa tasuta saada.

[Agu Remmelg]: Taaskasutatavate materjalide äraandmine on jäätmetekitajale reeglina odavam kui segaolmejäätmete äraandmine. Jäätmekäitleja saab materjali müügitulu, kuid peab arvestama ka kogumis ja sorteerimiskuludega. Ainuüksi sorteerimiskulud ulatuvad kuni 1300 kr tonn, sõltuvalt materjali puhtusest ja kogusest.

Kuidas tehakse kindlaks, kas jäätmed on piisavalt sorteeritud ehk kuidas selgitatakse välja saastetasu suurus ning milline peaks olema sorteerituse protsent, et saastetasu oleks 10-kordne? See väljaselgitamine peab ju ilmselt toimuma prügilas ja peale prügiveoauto tühjendamist. Kas siis vaadatakse prügi silmaga üle ja hinnatakse? Või tehakse see kindlaks juba konteineri tühjendamisel, sest kui üks konteiner on sorteerimata, siis ei saa ju 10-kordne saastetasu saada osaks ülejäänud konteinerite omanikele, kelle prügi on sorteeritud ja asub sama auto koormas?

[Andres Siplane]: Jah, loomulikult ei saa mingeid topeltarveid esitada huupi, vaid ikka siis, kui asjaolud on välja selgitatud. Paljudes prügiautodes on fotoaparaat kaasas, et jäädvustada eriti tähelepanuväärseid vaatepilte. Kui kortermaja prügikastis on mõned vanad ajalehed ja paar pudelit muu sodi sees, siis sellest küll probleemi ei tehta. Kui aga konteiner on suurel määral (näiteks poolenisti) mingit taaskasutatavat materjali täis, siis on prügifirmal põhjust klienti informeerida.

[Agu Remmelg]: Ragn-Sells autojuht hindab konteineri sisu visuaalselt ja kohapeal. Vajadusel tehakse digifoto. Kui konteineris on nähtavalt ohtlikke jäätmeid või aja- ja pargijäätmeid, siis ei saa me konteinerit olmejäätmeautosse tühjendada. Jäätmekäitleja saastetasu kliendile ei arvesta vaid võtab topelt-tasu, kui ta on sunnitud segamini jäätmed ise sorteerima või sorteerimise eest prügilale lisa maksma. Kui lubamatute jäätmete olemasolu selgub alles tühjendamise käigus, siis teeb juht sõidulehele märkuse ja kliendile esitatakse vastavalt kõrgem arve. Info sorteerimata jäätmetest koormas edastatakse prügilale, kes on siis sunnitud koorma enne ladestamist sorteerima. Sorteerimiskulud tasa-arveldatakse prügilaga kvartali kaupa.

Kas bürokraatia on läinud lihtsamaks neile inimestele, kel prügi ei tekigi, et nad saaks teenusest loobuda(«Pealtnägijas» oli see probleem kunagi)?

[Andres Siplane]: Ma ei usu, et on olemas inimest, kellel prügi ei teki. Kogu see niinimetatud jäätmereform ongi selleks, et kaotada metsas olevad prügimäed. Ning meetod selle eesmärgi saavutamiseks on prügiveoteenuse kohustuslikuks tegemine.

[Agu Remmelg]: Kui inimene on elus, siis tekib tal ka prügi. Prügi mittetekkimise taga on tihti prügist ebaseaduslik vabanemine (põletamine, matmine, metsa viimine, teiste konteineritesse sokutamine jms). Kuniks metsaalused on prügiga reostatud ja prügilasse jõuab kraami, mis sinna ei sobi, on jäätmetest vabanemine osaliselt ebaseaduslik.

Mis saab siis, kui eramajadel on hoovi taga ainult üks konteiner? Kas peab prügi panema eraldi kottidega vms? Kas prügiauto juhid hakkavad musti kilekotte avama, et näha, mis sees on?

[Andres Siplane]: Kui eramajal on ainult üks konteiner ja inimesed ei taha oma sorteeritud jäätmeid viia lähima kogumispunktini, siis peavad nad ise tellima täiendavaid konteinereid.

[Agu Remmelg]: Ragn-Sells pakub eramajadele pakendi ja paberijäätmete kogumiseks Rohelise Kilekoti teenust: http://www.ragnsells.ee/index.php?page=111&.

Kelle mure on kortermaja puhul Tallinnas tuua vajalikud konteinerid?

[Andres Siplane]: Jäätmetega tegelemine on eelkõige ikka jäätmevaldaja ehk sellesama kortermaja mure. Kindel on see, et ei pakendiorganisatsioonid ega kohalikud omavalitsused ei jaksa tellida igale majale iga ukse ette tasuta konteinereid. Seega peavad elanikud ka väheke pingutama.

[Agu Remmelg]: Kortermaja (jäätmetekitaja) mure on vastavalt kohalike omavalitsuse kehtestatud reeglitele vajalikud konteinerid paigutama. Avalike- ja pakendikonteinerite asukohtade info leiate Rohelise Punkti ja Pakendiringluse kodulehekülgedelt.

Kelle mure on teha teavitustööd elanike hulgas?

[Andres Siplane]: Teavitustööd peab tegema see, kes on kõige targem vastavas küsimuses. Teavitustööd teeb nii keskkonnaministeerium, keskkonnateenistused, kohalikud omavalitsused vabatahtlikud organisatsioonid, pakendiorganisatsioonid jpt.

[Agu Remmelg]: Teavitamise kohustus on kohalikul omavalitsusel ja taaskasutusorganisatsioonidel nagu Pakendiringlus ja ETO. Jäätmekäitleja käest saab klient vajalikku infot küsida või leiab info käitleja kodulehelt, näiteks: http://www.ragnsells.ee/index.php?page=369&article_id=190&action=article.

Kuidas tõendab prügifirma väite, et prügi oli sorteerimata või valesti sorteeritud? Kuidas ja mis alusel arvutatakse trahvid-lisatasud jms? Kuidas sellest teavitatakse?

[Andres Siplane]: Fotodega tõestatakse seda. Samas muidugi ei tasu tavainimesel nüüd paanikasse minna. Pildistatakse ikka väga markantseid juhtumeid, mitte ei sorita iga inimese prügis.

[Agu Remmelg]: Kui on selge sorteerimisnõuete rikkumine, siis on see silmaga näha. Vajadusel dokumenteeritakse olukord digikaameraga. Ragn-Sells tasu täiendava järelsorteerimise eest on 2-kordne teenindustasu.

Mida peaks tegema kortermaja, kus mõni üksik elanik võib rikkuda sadade teiste sorteerimise töö tulemuse?

[Andres Siplane]: Tuleb välja mõelda tõhusaid sotsiaalse kontrolli vahendeid, alustada võiks neljasilmavestlusest.

[Agu Remmelg]: Arvan, et ühistu juhatuse poolne selgitustöö ja informeerimine tuleb kasuks. Kuna on oht maksta kõrgemaid arveid, siis sel puhul aitaks ka 'naabrivalve'.

Miks senimaani ei võeta vastu konservikarpe jm plekkpakendeid? Kuhu need üldse panna?

[Andres Siplane]: Konservikarpe võetakse vastu avalikes pakendikonteinerites. Avalike pakendikonteinerite asukohti vt www.eto.ee ja www.pakendiringlus.ee

Kas pärast sorteerimise alustamist on kortermajal õigus tühjendamiste kordi vähendada?

[Andres Siplane]: Jah loomulikult. Tühjendada on mõtet ikka ainult neid prügikaste, mis on täis.

[Agu Remmelg]: Tühjenduskordi saab kokku muuta vedajaga kokkuleppel. Korraldatud veo piirkonnas peavad tühjenduskorrad jääma omavalitsuse poolt kehtestatud miinimumsageduste piiridesse. Erandeid lubab omavalitsus.

Kas sorteerimise tulemusena ei peaks prügivedamine hoopis odavnema, kuna inimesed peavad ise suurema töö nüüd kodus ära tegema?

[Andres Siplane]: Sõltub, millisel tasandil, millise maailmavaatega ja millises ajaperspektiivis arvutada. Odavnemisest saame rääkida ainult siis, kui jäätmeteke väheneb. Praegu on Eestis jäätmeteke aasta-aastalt suurenenud.

[Agu Remmelg]: Taaskasutatavate jäätmete äraandmine ongi reeglina odavam kui segaolmejäätmete äraandmine või kogunisti tasuta.

Kas sorteeritud taara peab olema puhtaks pestud? Kas see tähendab, et pean nüüd ka konservipurke ja plastkarpe küürima hakkama?

[Andres Siplane]: Küürima just mitte, aga oleks hea, kui sealt midagi välja ei nõrgu ja midagi ei haise.

[Agu Remmelg]: Pakendikonteinerisse sobivad pakendid, kus pole nähtavaid ja nõrguvaid jääke. Kui pakend ei vasta neile tingimustele ei sobi ta ka pakendikonteinerisse.

Kuhu konteinerisse pannakse kalts, so. riidekaup?

[Andres Siplane]: Paraku riiete ümbertöötlemist Eestis ei praktiseerita. Kasutatud riideid võtavad vastu Humana ja Uuskasutuskeskus aga nemad võtavad neid vastu uuesti kasutamise eesmärgil. Kui riie on kaltsuks muutunud, siis peaks ta minema olmeprügisse.

Kas väikesed kilekotid on olmeprügi või plastpakend?

[Andres Siplane]: Väikesed kilekotid on plastpakendid.

Kuhu pannakse pabermähkmed ja hügieenisidemad?

[Andres Siplane]: Olmeprügi kasti pannakse sellised asjad.

Elan eramajas. Sorteerima peab 3ks: sinine(vanapaber), kollane(pakend), rohelin(segaprügi). Kus kohast saan need 3 eraldi anumat(prügikasti)? Meie kliimas neid ju väljas kilekotis ei hoia. Kui ma need 3 kasti ise pean ostma siis kuidas need mulle kompenseeritakse? Või ongi nii, et mõeldakse asi välja ning inimesed maksavad? EL-ga põhjendama hakata on ka näotu, oleks sealt kah saanud tingimusi välja kaubelda.

[Andres Siplane]: Kõikides omavalitsustes on avalikud pakendijäätmete kogumise konteinerid. Soovitame sorteeritud pakendijäägid ja papp sinna viia. Kui tellite ise oma hoovi peale vastavad konteinerid, siis seda vaevalt keegi kompenseerima hakkab.

[Agu Remmelg]: Ragn-Sells pakub eramuomanikele suuremates linnades Rohelise Kilekoti teenust: http://www.ragnsells.ee/index.php?page=111&. See sobib pakendite ja paberi äraandmiseks.

Kus kohast tekib loodushoid? 3 erinevad kasti (plastist, seega naftast/söest tehtud), pakendite pesu(pesuvahend, vesi, energia vee soojendamiseks, reovee töötlus), juhul kui ma ei kogu oma konteineritesse, siis pean prügi transportima vajalikku kohta(kütusekulu). Mul siin EI OLE 2km raadiuses ühtegi avalikku konteinerit.

[Andres Siplane]: Loodushoid tekib uute materjalide kasutuselevõtust loobumise ehk materjalide korduskasutuse arvelt.

Kui ma kogun pakendeid oma kuurinurka siis kes kompenseerib mulle rotitõrje? Jutt, et pestud pakendid rotte ei huvita on ausalt öeldes möla. Rott tuleb lõhna peale ja lõhn jääb piimapakile ikka külge küll.

[Andres Siplane]: Keegi ei kompenseeri rotitõrjet. Soovitan viia pakendid konteinerisse ja mitte koguda neid kuurinurka.

Kui jäätmejaamu hakati tegema, siis vähemalt minu mälu järgi(võin ka eksida, sel juhul vabandust), räägiti, et elu on nüüd hea kuna sorteerima hakatakse kohapeal. Kuhu see jutt kadus?

[Andres Siplane]: Seda tuleb küsida selle jutu ajaja käest.

Miks algas aktiivne teavitus vaid veidi enne uue korra kehtima hakkamist? Jutt, et kõik ju teadsid, ei päde kohe mitte. See on vastutuse eemale veeretamine.

[Andres Siplane]: Aktiivne teavitus toimub juba palju aastaid. Lihtsalt inimene on selektiivse tähelepanuga ja praeguses survestatud olukorras hakati teemat tähele panema.

Kas tootjaid ei peaks sundima maksma selle eest, kui nad ise kasutavad oma toodete pakendamisel vähe keskkonnasäästlikke või lausa keskkonnavaenulikke pakendeid?

[Andres Siplane]: Aga tootjad maksavadki oma pakendikasutuse eest. Tootjad ju peavadki üleval nn avalikke pakendikonteinereid.

Elan 3 korteriga elamus-büroohoones Tartus. Kõik räägivad eraldi konteinerite paigaldamise vajadusest 10 ja enama korteriga elamu puhul. Mis on meie kohustused? Ikkagi sorteerida? Ja lisaks olmeprügile tekkiv (paber, pakend, biolagunev...) ikkagi eraldi kuhugile paigutada, nt linna avalikesse kogumiskohtadesse?

[Andres Siplane]: Jah, kui ise taha endale vastavat konteinerit tellida, siis viige sorteeritud paber-papp ja pakendijäätmed linna avalikesse konteineritesse.

Kuhu panna kortermajas tekkivad loomapidamise jäätmed? Näiteks kasutatud kassiliiv? Potist seda alla lasta ei tohi.

[Andres Siplane]:Biolagunevate jäätmete konteinerisse või olmeprügi konteinerisse.

[Agu Remmelg]: Kassiliiva võib panna segaolmejäätmete konteinerisse.

Kas bioloogiliselt lagunevad jäätmed peab kallama otse selleks ettenähtud konteinerisse või võib nad enne pakkida kilekotti ja siis konteinerisse? Kui kilekotti ei tohi pakkida siis kes vastutab konteineri pesemise eest?

[Agu Remmelg]: Biolagunevad jäätmed on sobilik koguda kas paberkotti või spetsiaalsest biolagunevast kilest valmistatud kotti, mida saate osta jäätmekäitlejalt või kauplustest. Tavaline prügikott biojäätmete kogumiseks ei sobi. Lähem info: http://www.ragnsells.ee/index.php?page=218

Kas kasutatud salvrätikud tuleb panna konteinerisse paber ja papp või muu prügi?

[Andres Siplane]: Soovitavalt muu prügi.

Kes sorteerib nn avalikes prügikastides (tänavatel, poed, jne) oleva prügi? Nii on kasulik oma sortimata prügi kotti toppida ja see vaikselt kuhugi avalikku prügikasti toppida!

[Andres Siplane]: Avalike prügikastide prügi läheb üldjuhul prügimäele otse. Teatud puhkudel (nt rannad või mingid avalikud üritused) läheb see prügi ka sorteerimisele.

[Agu Remmelg]: Avalikud segaolmejäätmete konteinerite sisud lähevad prügimäele, pakendikonteinerid sorteerimisele.

Tahaks täpselt teada, mida ma veel tohin oma eramaja juures tavalisse prügikasti panna? Kuskil artiklis käis läbi et vaid suitsetamise tuhka, vanu riideid ja saapaid? Kas ma pean nüüd hakkama iga kuu riideid ära viskama ja õppima suitsetama, et oma eramaja prügikasti täis saada?

[Andres Siplane]: Pigem siiski peaks igal võimalusel jäätmetekkest hoiduma. Prügikasti võib aga väiksema vastu välja vahetada ja tühjendussagedust harvendama.

[Agu Remmelg]: Eramuomanikul tuleb eraldi koguda koguda vanapaber, pakendjäätmed, biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed (need võib ka kohapeal kompostida) ning ohtlikud jäätmed. Ülejäänud sobib segaolmejäätmete hulka.

Olen sorteerinud eraldi paberi, plastpakendi, metalli, klaasi, aga kuhu panna kompost? Elan korterelamus, nii et tagaaia võimalus jääb ära. Ja tean KOV'i, kes on organiseerinud eraldi konteinerid vallas, kuid need asuvad valla keskel, ja minu vanaemal linna äärest 1km kõndida oma prügikottidega ei ole just kõige inimlikum. Kes peaks sellisel juhul organiseerima lisaks prügikastid ka linna teistesse piirkondadesse?

[Andres Siplane]: Erinevates omavalitsustes on biolagunevate jäätmete kogumine eri viisil korraldatud. Kui inimesel on olemasoleva konteineri juurde pikk tee minna ja vallavalitsus ei taha maksta täiendava biolagunevate jäätmete konteineri eest, siis peaks inimene ise konteineri tellima. Seda muidugi juhul, kui biolagunevaid jäätmeid on mõistlikus koguses ja neid tekib stabiilselt.

[Agu Remmelg]: Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kehtestada jäätmete liigiti kogumise kord ja vähemalt selles ulatuses tuleb jäätmemajandus korraldada. Konteinerit võib alati ka ise täiendavalt tellida.

Elan väikeses eramajas üksinda, kui palju mul nüüd peab olema prügikaste? Kas iga eraldi prgikasti järgi tuleb eraldi auto või läheb minu sorteeritud prügi lõpuks ikka ühte autosse segamini?

[Andres Siplane]: Teil peaks olema vähemalt üks prügikast. Olmejäätmete jaoks. Sorteeritud jäätmeid veavad ära erinevad autod ja neid kallata ühte autosse kokku.

[Agu Remmelg]: Piisab konteinerist olmejäätmetele aga eraldi tuleb koguda vanapaber, pakendjäätmed, biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed (need võib ka kohapeal kompostida) ning ohtlikud jäätmed. Pakendi ja paberijäätmete jaoks saab Ragn-Sellsi poolt tellida tasuta Rohelise kilekoti teenust. Võib kasutada ka avalike jäätmejaamade võimalusi.

Kui on selline olukord, et kompostimise võimalus puudub ja ka biojäätmete konteinerit tellida ei saa, sest majas on 4-5 korterit, siis kas saab biojäätmed panna olmejäätmete hulka? Üldkasutatavaid biojäätmete konteinereid ju vähemalt Tartu linna peal kuskil ei ole.

[Andres Siplane]: Kui on tõesti mingi objektiivne põhjus, mis biojäätmete konteinerit tellida ei saa, siis pange need olmeprügisse.

[Agu Remmelg]: Kohustuslik on olmejäätmetest eraldi koguda ka biolagunevad jäätmed: üle Eesti aia- ja pargijäätmed, Tallinnas lisaks ka biolagunevad köögi-ja sööklajäätmed (enam kui 10 korteriga kortermajades). Kui aia- ja pargijäätmeid ei teki siis esialgu saab hakkama segaolmejäätmete konteineriga. Täpsemat infot saab kohalikult omavalitsuselt.

Kas postkontorid peaks oma kataloogid tagasi võtma, mida rämpspostina postkasti topivad?

[Andres Siplane]: Nad võiksid seda teha aga hetkel seadus neid ei kohusta kahjuks.

Turumajanduses on nii, et firmad on ise huvitatud, et kliendid teenusest suurimat rahulolu saaksid. Meil on prügimajandus viidud monopoliks. Kuid kes peaks olema algataja, et kortermaja endale täiendavad konteinerid saaks? Loogiline oleks, et prügiveo firma teeb kõigile oma piirkonnas olevatele klientidele pakkumise. Cleanaway näiteks seda siiani teinud ei ole. Automaatne pakkumise tegemine välistaks palju arusaamatusi. Kas või sellise, et keegi pole uute konteinerite vajadusest kuulnudki. Miks on praegu algatamine jäänud kliendi kohustuseks?

[Andres Siplane]: Turumajanduses on ka mõiste "suhte asümmeetria". Üks majapidamine ja suur prügifirma on omavahel ebasümmeetrilises suhtes, nad ei ole teineteisele võrdsed partnerid. Kohalik omavalitsus on aga märksa võrdsem partner prügiveo firmale. Kui Teil on aga endiselt tunne, et suudaksite veel paremaid tingimusi prügifirmalt välja kaubelda, siis kohalike omavalitsuste volikogude valimised on 2009 sügisel.

[Agu Remmelg]: Cleanaway eest sõna ei võta.

Kuidas hakkab toimuma nö sorteerimisreegilite rikkumise fikseerimine? Kas prügifirma autojuht+kaaslane tuvastavad "rikkumise" ja sama firma raamatupidaja kahekordistab arve? Kuidas toimub tõestamine, et oli nii nagu ÜKS osapool (kusjuures vägagi erapoolik) väidab? Olen kahjuks 100% kindel, et reaalsus on see, et kõikide kortermajade prügiarved kasvavad 2 korda. Päris kindlasti on tavakonteineris mõni ajaleht, mis annab "põhjuse" kahekordne arve välja kirjutada. Samas saete ise oksa millel istute, sest kui järgmisel kahel kuul on arve duubeldatud, siis pole ju mõtet enam "rabeleda" ja kõik läheb vanaviisi edasi - sama teeb välja, ainult vaeva vähem! Praegu paistab rohkem sedasi, et rahvas peab prügifirmade saamatuse ja suutmatuse kinni maksma.

[Agu Remmelg]: Rikkumise hindamine toimub visuaalselt ja vajadusel dokumenteeritakse olukord digikaameraga. Autojuht jätab võimalusel kliendile teatise ja teeb märke sõidulehele. Läbi infosüsteemi jõuab tagasiside kliendini. Fikseeritakse selgelt nähtav ja arusaadav rikkumine ning seda eelkõige ohtlike jäätmete ning aia-pargijäätmete tavakonteinerist avastamise osas.

Kas ühistu peab kallilele prügiveole lisaks palkama 24-tunnise valve prügikastide juurde, sest prügikollid pole ju kusagile kadunud? Igas majas elab jobu või paar. Võõrastest öistest kallite autodega prügitoojatest ei taha mitte kirjutadagi. Vanasti öeldi, et tehtagu enne ikka rottidega läbi või olgu juhised maakeeli.

[Agu Remmelg]: Ühistu poolne selgitustöö elanike seas tuleb kasuks. Usun, et ka 'naabrivalve' aitab. On ühistuid, kes on oma konteinerite 'kaitseks' võõraste eest ehitanud nägusad prügimajad. Tean, et prügimajade ehitamise huvi on hüppeliselt kasvanud.

Hinnatõstmiste vajadustest ükskõik mis valdkonnas ollakse valmis ööpäevaringselt sulle teavitustööd tegema, peaasi, et ikka hind tõstetud saaks. Umbes samaväärne teavitustöö käib ka valimiskampaaniate ajal. Kui aga asi puudutab nüüd prügi, ei saa isegi prügifirmast küsimustele vastust, rääkimata teavitustööst. Krt kui selline tuttuus debiilsus välja mõeldi, oleks võinud tükikese oma valimiskampaaniate postkasti - klantspaberist raisata ka prügieeskirjadele. Tõttöelda kannataks lugeda seda kasvõi sitapaberi pealt, kui aga oleks kusagilt lugeda. Miks seda ei tehtud? Kuni aga mulle mitte keegi ei vaevu asju selgitama, teen nii nagu siiani. Ja kahekordset tasu ma maksta ei kavatse. Ning kui hakatakse trahvima, lendab mu prügi lihtsalt tänavale. Nii et jään siis ootama kuni tartu linnas need asjad inimestele selgeks viitsitakse teha.

[Andres Siplane]: Kommunikatsioonil on tavaliselt ikka mitu poolt. Loomulikult tuleks alati rohkem seletada aga uudishimuliku inimeste eest kindlasti mitte keegi informatsiooni ei varja.

[Agu Remmelg]: Põhjalik info kliendgruppide kaupa võib leida näiteks: www.ragnsells.ee. Infot ei saa ka inimestele vägisi toppida.

Kas võib hakata ise käima mööda sorteeritud prügi konteinereid üle linna ja neid ise ära vedada ja näiteks vanametalli ise rahaks teha või on prügikastist prügi võtmine teie tulu varastamine?

[Andres Siplane]: Mulle tundub, et Te võiksite meiega pigem liituda. Ehk et tööle tulla mõnda jäätmesorteerimisjaama.

[Agu Remmelg]: Tublid, kohusetundlikud ja töökad inimesed on meile tööle oodatud. Pakkuda on nii autojuhi kui sorteerija ameteid.

Mida teevad vanainimesed kel puudub transport ja kes ei ela konteinerite läheduses või näiteks liikumisprobleemidega inimesed või siis keskustest kaugel elavad inimesed sellise prügiga, mida tuleks ise ühiskasutavatesse konteineritesse viia? Soovitused, nõuanded neile?

[Andres Siplane]: Paraku reaalsus on see, et tasuta konteinereid iga ukse ette panna ei jaksa. Kui nad on tõesti liikumispuudega, siis peab seda teemat koostööd kohaliku omavalitsusega käsitlema ja mingi erilahenduse välja töötama.

[Agu Remmelg]: Abi ehk saab ka nendelt inimestelt kes aitavad liikumispuudega ja vanainimesi toidukraami ja muu kaubaga varustada.

Kui palju kasvavad prügiveoga tegelevate firmade tulud või kulud seoses uue süsteemiga? Mis mõte oli ja on nüüd uue süsteemi valguses jäätmekäitluskeskustel?

[Agu Remmelg]: Jäätmefirmadel tõuseb eelkõige töömaht. Järsult on suurenenud nõudlus valikkogumisteenuste järgi. Kasvab töökoormus ka sorteerimisjaamades, kus valikkogutud materjalid üle sorteeritakse ja turustamiseks pakitakse. Segaolmejäätmete sorteerimine on 2007 aasta novembrikuu seisuga Eestis lõpetatud. Prügilad tegelevad valikkogumisest ülejäävate jäätmete ladestamisega edasi.

Miks pole infot levitatud ja pandud sorteerimise juhendit igasse postkasti? Nüüd on vaja siin eraldi küsida ja asi läheb veel segasemaks. Esmalt oleks vaja üldse korralik info kliendini toimetada. Asjast on ülivähe juttu olnud.

[Andres Siplane]: Neid juhendeid on pandud ühel ja teisel viisil postkastidesse. Võibolla oli postkastil kiri, et tellimata posti ei soovita.

[Agu Remmelg]: Jäätmefirmad jagavad oma klientidele infot sorteerimise kohta ja interneti vahendusel kõigile avalikult n www.ragnsells.ee. Üldinfo jagamise kohustus on omavalitsustel ja tootjavastutusorganisatsioonidel.

Eramajaomanikud peavad hankima nähtavasti eraldi konteinerid prügi sorteerimiseks - palju neid peaks olema, st milliseid jäätmeid eraldi sorteerida? Kas konteinereid tühjendab üks või mitu autot? Kas tühjendustasu mitme konteineri tühjendamisel jääb samaväärseks ühe konteineri tühjendamisega? Kas oleks otstarbekam "trahviks" maksta suuremat saastetasu või maksta mitme konteineri tühjendamise eest?

[Andres Siplane]: Otstarbekam on ikka tellida mitu konteinerit. Küsimus ei ole ainult rahas vaid ka vastutustundlikus ümerkäimises oma jäätmetega. Kuigi eramajal on tõenäoliselt kompostimisvõimalus olemas ja ka paber võib ahju minna. Siis tuleks täiendavalt tellida vaid konteiner pakenditele.

[Agu Remmelg]: Tallinnas ja veel mõnes Eesti piirkonnas pakub Ragn-Sells eramajaomanikele lihtsat ja keskkonnahoidlikku võimalust pakendijäätmeid ja vanapaberit tasuta kodust lahkumata ära anda, kasutades rohelise kilekoti teenust. Teenus on tasuta. Ülejäänud ja segaolmejäätmete hulka mittesobivate jäätmete jaoks soovitame kasutada lähima avaliku jäätmejaama teenuseid. Segaolmejäätmete ja pakendite veoks kasutatakse erinevaid autosid. Otstarbekam on muuta oma harjumusi jäätmete sorteerimisel.

Mida peaks tegema üürnik, kui ta elab kortermajas, mille omanikud ei kavatsegi mingisuguseid sorteerimisvõimalusi luua, vaid soovitavad prügi salaja üle tee naabrite prügikasti viia (kuigi ka seal on vaid olmeprügi ning vanapaberi kastid)?

[Agu Remmelg]: Nõudma üürileandja käest omavalitsuse nõuetele vastavate konteinerite paigaldamist.

Kas ma pean erinevaid jäätmeid sisaldavatele kottidele peale kirjutama, milles mis on?

[Andres Siplane]: Kui need kotid lähevad ühte prügikasti, siis pole nagu mõtet. Ja kui nad lähevad eraldi kastidesse, siis jälle pole mõtet.

[Agu Remmelg]: EI

Kas kukesupipurkidel tuleb plekk-kaaned eraldi kasti panna( või tohib plekk koos klaasiga olla)?

[Andres Siplane]: Supipurk võib pakendikonteinerisse minna koos kaanega.

Kuidas peaks välja nägema kortermajas elava inimese prügi sorteerimine? Praegu on maja juures kolm konteinerit: 1) paber, papp 2) klaas 3) kõik muu läbisegi Pakendimärgiga taara viin taarapunkti ja korjan eraldi veel patareid, pirnid jms. ja viin ohtlike jäätmete kasti mujale. Kas sellest piisab? Kas kõik, mis pole kuiv ja puhas papp-paber, klaastaara ja ohtlik jääde, läheb üldprügisse? Või kas tuleb nüüd vorstilõikude pakendid, jogurti tetrapakendid jne. loopida ka sinna konteinerisse nimega "klaas"? Kas need tuleb tõesti puhtaks pesta? Mis selle mõte on? Kui 99 inimest pesevad need piimapakendid puhtaks ja üks ei pese, siis läheb ju kõik "käärima" ja tulemusena on lihtsalt raisatud inimeste aega, sooja vett ja head tahet ning tulemus on tugevalt negatiivne! Ja ka tublid inimesed pesevad tühja jogurti tetrapakendi erinevalt puhtaks - ka hea tahte korral on sügavalt kaheldav kas ka mitme liitri sooja vee kasutamisel ja pakendi loksutamisel saab see pakend puhtaks, kui seda on nädala jooksul lonkshaaval tarvitatud, siis on jogurt tihedalt ju "kuivanud" pakendi siseseintele? Kas poleks ausam ja ressurssisäästvam koguda neid "määrdunud" pakendeid eraldi ja pesta tsentraalselt?

[Andres Siplane]: Soovitavalt vähemalt nelja fraktsiooni: olmeprügi, biojäätmed, paber-papp ja pakendid. Kui tekib ohtlikke jäätmeid, siis neid tuleb eraldi ära toimetada.

[Agu Remmelg]: Eraldi konteineritesse tuleb koguda vanapaber ning pakendid. Kohustuslik on olmejäätmetest eraldi koguda ka biolagunevad jäätmed: üle Eesti aia- ja pargijäätmed, Tallinnas lisaks ka biolagunevad köögi-ja sööklajäätmed (enam kui 10 korteriga kortermajades). Samuti tuleb olmejäätmetest eraldi koguda ohtlikud jäätmed, mida võtavad tasuta vastu jäätmejaamad ning ohtlike jäätmete kogumispunktid. Täpsemat infot saab kohalikult omavalitsuselt.

Kuidas ära tunda ohtliku kodukeemia pakendit, mis ei lähe pakendikonteinerisse? Milline on nende märgistus pudeli etiketil? Kas oranžil ruudul olev must rist tähistab ohtlikku kodukeemia pakendit, mis tuleb viia nt bensiinijaamades olevatesse ohtlike kemikaalide konteinerisse?

[Andres Siplane]: Kui pakend on tühi, siis pole oluline, mis seal sees varem oli. Võite igasugused kodukeemia pakendid panna pakendikonteinerisse, kui nad on tühjad.

[Agu Remmelg]: Kui pakendil on oranži ruuduga ohtliku aine märk, siis tuleb pakend viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Täpsem info kodumajapidamise sorteerimistabelist meie kodulehelt.

Kuhu panna plastik? Kas kilest piimapakk on puhas kui sealt piim välja on kallatud? Keefir? Jogurt?

[Andres Siplane]: Plast läheb pakendikonteinerisse. Konteinerisse, millel on kiri "plast, metall, klaas". Keefiripakki ja jogurtipakki on soovitav eelnevalt loputada. Vastasel korral valgub sealt midagi välja, midagi haiseb ja sorteerimisjaama töötajad viskavad ta joonelt prügisse.

[Agu Remmelg]: Pakendikonteinerisse visatavad pakendid tuleb loputada, et neil ei oleks nähtavat ega nõrguvat jäädet.

Alles oli lehtedes lugu kuidas Ragn-Sells valas paberi ja papi olmeprügiga kokku, et nii pidi transpordikulude pealt kokku hoidma, ametlik selgitus kõlas umbes "nii saab teha vähem prügilasõite ja vastavalt paiskub autodest vähem heitgaase atmosfääri". Kui kliendid sorteerivad omi jäätmeid järjest rohkem ja rohkem, kas ka selline atmosfääri eest "hoolitsemine" jätkub ikka samas tempos?

[Agu Remmelg]: Paber ja papp kogutakse olmeprügist alati eraldi autodega. Ühte autosse tühjendamine võib ette tulla erandolukorras, kus näiteks kaugelasetseva paberikonteineri tühjendus on tehnilistel põhjustel vahele jäänud ja eraldi paberiautot järgmisel päeval nii kaugele mõtet saata ei ole. Sellisel juhul on tegemist harvaesineva erandiga.

Olen eramaja omanik, prügikasti tühjendatakse 1xnädalas. saan aru, et klaas, ohtlikud jäätmed, paber/papp tuleb viia meie linna nn. kogumispunktidesse sorteeritult. kas ma võin ülejäänud tekkiva prügi panna endiselt musta prügikotti/kaupluse kilekotti mis mahub köögis ämbrisse kraanikausi all ja visata prügikoti koos prügiga kasti?või peaksin prügi nn. "prügikoti" seest prügikasti välja raputama?

[Andres Siplane]: Ei pea välja raputama.


Oleks tänuväärne kui keegi selgitaks lahti prügi sorteerimise põhimõttet nn näidis prügikasti kujul, olen lugenud üldist juttu, kuid see on kohati segaseks jäänud. Nt kui prügikasti sisu on selline: - tühjaks saanud deodorandi pudel; - muna koored; - tühi jogurti pakend (nn pure pakend) (kusagilt olen kuulnud, et need peab puhtaks pesema?!); - täis (avamata) hapukooretops; - kartuli koored; - hakkliha pakendamiseks olnud plasti moodi materjalist alus ja seda ümbritsenud kile; - tualeti paberi rulle ümbritsenud kilepakend; - kasutatud hügieenisidemed/mähkmed; - vanad saapad; - puhastusvahendiga koos olev nn paberkäterätt; - põrandapühkimisega kogutud tolmu/juuksekarvade/liiva jms kogum; - lõhnaõli ümbriskarp; - kassi liivakasti puhastamise nn tulemus (roojane, uriinine liiv); - prügi ümbritsev kilest prügikott Kuidas neid peaks sorteerima, et kõik reeglite järgi oleks?

[Andres Siplane]: Papikonteinerisse läheb: lõhnaõli ümbriskarp;

Pakendikonteinerisse läheb: tühjaks saanud deodorandi pudel, tühi jogurti pakend, tualeti paberi rulle ümbritsenud kilepakend, hakkliha pakendamiseks olnud plastimoodi materjalist alus ja seda ümbritsenud kile;prügi ümbritsev kilest prügikott

Biojäätmete konteinerisse läheb: muna koored, kartuli koored

Olmeprügi konteinerisse läheb: täis (avamata) hapukooretops;kasutatud hügieenisidemed/mähkmed;vanad saapad;puhastusvahendiga koos olev nn paberkäterätt;põrandapühkimisega kogutud tolmu/juuksekarvade/liiva jms kogum;kassi liivakasti puhastamise nn tulemus (roojane, uriinine liiv);

Kes peab korraldama (ka maksma) erinevate prügikonteinerite olemasolu eest? Kas igat prügikonteinerit hakkab tühjendamas käima eraldi auto, kas eraldi prügi ka tõepoolest käitletakse eraldi (kuidagi raske uskuda, kahtlus, et lõpuks lähe kõik ikkagi kokku)? Mille alusel hinnatakse, kas prügi on nõuetekohaselt sorteeritud?

[Andres Siplane]: Pakendikonteinerite olemasolu eest vastutavad pakendite taaskasutusorganisatsioonid (www.pakendiringlus.ee ja www.eto.ee ). Papikonteinerite olemasolu eest vastutavad osaliselt pakendiorganisatsioonid ja osaliselt jäätmetekitajad. Samas on selge, et iga ukse konteinerit ei panda, on mingid avalikud punktid, kus asuvad konteinerid.

Iga prügikonteinerit käib tühjendamas eri auto. Eesti Pakendiringlus suunas 2006 aastal taaskasutusse 33000 tonni pakendijääke - kusagilt pidime me selle materjali ju saama. Kui kõik oleks läinud olmeprügiga kokku, siis poleks meie olemasolul ju mõtet.

Kui soovitakse vähem prügi, nõudke tootjailt et piim ja mahl ei oleks tetrapakendis, et poest ei pandaks piimakott omakorda kilekotti, jne. jne. Ja lõpuks tehke kohtadel selgitustööd. Mida me sinna üldprügikasti siis üldse paneme?

[Andres Siplane]: Pakendiseadus ja pakendiaktsiisi seadus seda mõtet kannavadki, et mida rohkem ettevõte pakendit oma kauba ümber paneb, seda rohkem ta maksab. Samas võiks aga ka lahked tarbijad oma rahakotiga hääletada väiksemate pakendikoguste poolt. Selgitustööga me hommikust õhtuni tegelemegi. Soovige meile jaksu!



On üsna huvitav lugeda lugupeetava prügimajanduse asjatundjate väiteid, et eramajade puhul on kõik selge. Eramaja omanikuna võin küll kinnitada vastupidist, et kortermajade puhul on asi enam-vähem arursaadav, aga eramajade omanike küsimuste puhul libisetakse konkreetsetest vastustest üle. Olen kõrgema haridusega inimene ja lugenud igasuguseid infoallikaid, aga asi on läinud üha segasemaks. Paluks täiesti konkreetsest tegevusjuhendit ka eramuomanike jaoks.

[Andres Siplane]: Eramus elav leibkond peab kindlasti olema liitunud korraldatud prügiveoga
ehk et tal peab olema vähemalt üks konteiner olmeprügi jaoks. Kui tekib
pappi-paberit ja seda ei köeta ahjus ära, siis on soovitav see viia
avalikku kogumispunkti või tellida lisaks papikonteiner.

Pakendid tuleks viia samuti avalikku kogumispunkti, kui viia ei viitsi, siis peaks tellima
lisaks pakendikonteineri. Kui biolagunevaid jäätmeid tekib regulaarselt ja
palju ning eramu ei komposti neid, siis peaks ka biolagunevate jaoks
eraldi konteineri tellima. Ning enesestmõistetavalt on keelatud olmeprügi
konteinerisse ohlike jäätmete panemise (lambipirnid, õlid, värvid,
autokummid, vanaelektroonika jne) - need tuleks viia lähimasse jäätmejaama
või tellida nende äravedu.

Ohtlikud jäätmed,need ka vaja sorteerida. Kuhu ma saan panna akud, rehvid, prügikasti enam ei tohi?

[Andres Siplane]: Akusid ja rehve pole kunagi tohtinud prügikasti panna. Rehve võtavad vastu
rehvitöökojad ja kohalikud jäätmejaamad. Akusid saab samuti jäätmejaamades
ära anda. Lähima jäätmejaama kohta võib küsida kohalikust omavalitsusest
või vaadata www.rehviliit.ee, www.eesringlus.ee või
www.elektroonikaromu.ee


Ametnikud võiks ennast uue prügikorra pärast maha matta. Enne seda ülimat heategu tuleks neil vaadata mõne korrusmaja uut "liigiti sorteerimise kohta" mis kellegi kalli raha eest loodud. Sellises kohas on enamasti kaks maa sisse kaevatud kaks eurotünni: väiksem papi ja paberi, suurem olmeprahi jaoks. Ning sinna kõrvale pandud väike ratastel plastprügitünn pealkirjaga "biojäätmed". Niisiis. Tulemus on tegelikkuses selline, et olmeprahi tünni lukustatav plastkaas on kõveraks väänatud ja tünn alalõpmata ääreni täis jumal teab kelle prügi. Paberi ja papikonteiner saab täis juba peale umbes kümmet ajalehepakki, kuid seda suvatsetakse tühjendada iga kuu aja tagant. Paberi ja papikonteineri kaas on sama suur kui olmeprügil - suuremad papitükid sealt sisse ei mahu. Tulemuseks tünni ümber leviv lõputu paberi ja papivirn, millesse mõni pohhuist kallab kõik oma sorteeritud ja sorteerimata jäätmed, mis haiseb suvel jne jne. Ohtlike jäätmete ja metalli kogumiskast sellises "kogumiskohas" puudub. Kuna puudub, visatakse need jäätmed lihtsalt maha või olmeprahi sekka. Veelkord,kõlupeadest ametnikele teist korda selgituseks: need jäätmed visatakse maha selle pärast, et inimesed on pahad vaid selle pärast et VASTAV KAST PUUDUB VÕI ON TÄIS ja süsteem on jabur. Kohati on linna peale paigaldatud suured liigiti kogumise tünnid (teate küll need sini-kollasetriibulised, lahtritega). Puänt selles, et neil tünnidel puudub olmeprahi sahtel. Ja enamasti ei ole olmeprahi kasti ka saja meetri raadiuses. Tulemus: olmepraht visatakse segi nn.sorteeritud jäätmetega. Mustades kilekottides tassitakse prügikasti mida iganes ja issand ei mürista. Kuidas kommenteerite?

[Andres Siplane]: Kas Te pole mõelnud kaamera paigaldamise peale? Seal kohas paistab olevat päris huvitav jälgimistvääriv subkultuur. Mis puutub papikonteinerisse,
siis selle tühjendamist saab tihendada, selleks tuleb helistada vastavasse
jäätmekäitlusfirmasse. Kui kellelgi kusagil tundub, et ohtlike jäätmete
kogumiskast on puudu, siis see keegi võib ju alati oma isikliku raha eest
selle kasti sinna tellida. Ning sama lugu nende triibuliste silidritega -
ega ometi inimesed ei eelda, et lisaks pakendijäätmetele nendelt ka tasuta
olmeprügi vastu võetakse? Üldjuhul ju telefoniarveid ja küttearveid
inimesed maksavad nurisemata, miks siis korraga oma prügi eest inimene
maksta ei taha?

[Agu Remmelg]: Konteinerite tühjendamine tuleb jäätmetekitajal tellida piisava sagedusega teda teenindava jäätmekäitleja käest. Vajadusel võib paigaldada lisakonteinereid. Ohtlike jäätmete konteinereid iga maja kõrvale ei paigaldata. Selleks on omavalitsus loonud jäätmejaamad, ohtlike jäätmete kogumispunktid n bensiinijaamades või korraldab omavalitsus regulaarseid kogumisringe. Küsige täpsustatud infot oma omavalitsuse esindaja käest.

Vaja oleks veel palju infot selle asja kohta. Igasse postkasti põhjalik voldik ,mida ja kuhu panna.näitaks kuhu panna vanaks kantud saapad, kingad, joped, mantlid. Kui meie maja juurde toodi biolaguneva prügi kast jagati ka igale korterile väike kast koos biolaguneva kilekottidega ja vastava voldikuga. Nii oli lihtne ja selge toimetama hakata. Ainult nüüd ei tea kust neid biolagunevaid kotte juurde saada?

[Andres Siplane]: Kui riided on ikka päris vanaks kantud ja neid enam kellelegi edasi anda ei kõlba, siis tuleks nad olmeprügisse panna. Eestis hetkel vanu saapaid
või riideid ümber ei töödelda. Ning Soome neid transportida pole mõtet,
läheb kalliks ja ümbetöötlemisest saadud materjalil pole turgu.
Biolagunevate kotte küsige ikka sellessamast firmast, kes Teil konteinerit
tühjendab.

[Agu Remmelg]: Biolagunevaid jäätmekotte saab osta oma vedaja käest, kauplustest või võib kasutada ka paberkotte.

Suured prügisortimise konteinerid poodide juures on ju tegelikult ühed suured tünnid, kuhu erinevatest aukudest sisestatud erinevad materjalid kõik ühte kokku kuhjuvad. Kas oskate seletada sellise tegevuse loogikat ja mõtet?

[Andres Siplane]: Me võime need vaheseinad ju triibulistele tünnidele vahele panna aga pärast tuleb siiski kõik lahtrid eraldi üle sorteerida. Sest meie seas on
ikka veel inimesi, kes miskipärast ei pane klaasi sinna kuhu klaasi peab
panema ega pane metalli metallilahtrisse ega plasti plastilahtrisse.
Sestap on vahesein vahel ainult papiosal, pakendiosas need vaheseinad on
enamasti vahelt ära võetud.


Elan Kohtla-Järvel 4-korterilises elumajas. Igaühel on oma prügikast. Mingeid paberi ja biokonteinereid pole linnas eal näinud. Lähim segapakendi oma on kilomeetrikaugusel ja selle maja elanikud, mille ees see seisab, peavad seda enda omandiks. Niisiis palun täpset selgitust kuhu ma peaks oma segapakendid ja biojäätmed ning paberi panema. Prügikasti ma enam panna ei tohi, linnas kogumisanumaid pole. Ja kui ma neile eraldi prügikastid ostan, kas siis pean nende tühjendamise eest maksma samamoodi kui olmejäätmete oma tühjendamise eest?

[Andres Siplane]: Kohtla-Järvel asuvad segapakendi konteinerite aadressid asuvad siin www.pakendiringlus.ee ja www.eto.ee. Kõik seal toodud konteinerid on
avalikuks kasutamiseks, mitte kellegi privaatseks mugavaks teenindamiseks.
Kui tunnete puudust papikonteinerist, siis saate selle alati ju
prügifirmast tellida. Biolagunevate jäätmete konteineriga sama lugu.

/---/Suhteliselt perversne oli telerist vaadata RagnSellsi juhti, kel irve näol, seletamas, et inimesed ärkavad viimasel minutil ja neil uusi konteinereid klientitele kohe pakkuda ei ole./---/ Kas see tähendab seda, et RagnSells ei olnud samuti valmis uueks süsteemiks? Kuna neil on ju teada klientide arv, siis mis viga on korrutada see arv vajaminevate lisakonteineritega? Kas RagnSellsis on arvutamisraskusi või on viimasel hetkel nii palju uusi kliente tulnud, kelle jaoks polnud arvestatud lisakonteineritega jäätmete sorteerimiseks? Või mis veel kenam - kas äkki RagnSells saab selle pealt mingi kopika tasku, kui ta veab sorteeritud prügi asemel sorteerimatta prügi? Ehk konteinerite puudus mängitakse klientide hilise reageerimise peale, ent tegelikult seisab asi omakasu taga?

[Agu Remmelg]: Valikkogumise nõuded on tõesti kehtinud juba aastaid, kuid inimeste harjumuste muutmine vajab mingit survet. Selles osas on 1.1.8 kehtima hakanud sorteerimata jäätmete ladestamise keeld hea ja sellest tulenevalt kõrgema tühjendustasu kehtestamine hädavajalik. Oleks vaja tugevdada ka järelvalvet seaduse täitmise osas järelvalveorganite ja omavalitsuste poolt. Konteinerite probleem on alates järgmisest nädalast lahenemas kui saabub uus partii. Konteinereid saame paigaldada mitte arvutuste vaid sõlmitud lepingute järgi. Sorteerimata prügi vedamisel riskib jäätmekäitleja sellega, et koormat prügilas vastu ei võeta. Sellist olukorda vedaja ei soovi.

Kuhu panna nn. lehtklaas (katkine aknak-, raamaturiiuli-, ukse- või piliraamiklaas)? Kas pean tõesti tellima ehitusjäätmete konteinereid min. mahuga 8m3.

[Andres Siplane]: Ehitusjäätmeid võib viia alati lähimasse jäätmejaama. Kui neid jäätmeid ei ole palju (nt üks ukseklaas), siis võite need panna ka tavalisse olmeprügi
konteinerisse.

[Agu Remmelg]: Eramuomanikele on välja töötatud Big-Bag ehitus ja aiajäätmete kogumise teenus.

Plaanis on ühes toas tapeeti vahetada, mis tähendab vana tapeedi maha kiskumist. Kuhu selle vana tapeedi visata võiks? Kas peaks tellima ühe toa tapeedi jaoks mingi eraldi konteineri? Või võib selle visata olmeprügisse või paberi kogumiskastidesse? Kuhu panna värvipurgid? Kuhu fooliumist kinkekotid?

[Andres Siplane]: Kardetavasti on see tapeet mingite liimijääkidega koos ning
papisorteerijad ei ole sellise materjali eest tänulikud. Nii et parem
pange see oma olmeprügi konteinerisse. Kui värvipurgid on tühjad võite
panna need pakendikonteinerisse, kui seal on jäägid sees, siis viige
ohtlike jäätmete kogunispunkti. Fooliumist kinkekott kõlab selliselt, et
seda ei taha ei papi ümbertöötlejad, ei metalli ümbertöötlejad, ei plasti
ümbertöötlejad ega klaasi ümbertöötlejad. Ehk et pange see olmeprügisse.

[Agu Remmelg]: Abiks jällegi üksikasjalik sorteerimisjuhend meie kodulehel.

Kuna nüüd minu üldisesse prügikasti enam peaaegu asju panna ei ole, siis kas nüüd hakatakse pooltühja konteinerit ära vedama ja maksan täie rauaga? Kui võtta kogu prügimajandusele nüüdseks kuluv isiklik aeg ja bensiinikulu, et leida üles teises linna otsas asuv prügikast, siis tuleb odavam maksta sorteerimata prügi pealt kallimat tasu. Kas selline leping on võimalik sõlmida? Piirkonda teenindab monopolina Cleanaway. Miks ei teavitata inimesi konkreetsetest nõudmistest, miks ei seletata lahti? Siiani nõuti, et prügi oleks prügikastis koti sees. Nüüd aga tuleb kile eraldi panna, mis saab siis sellest vanast süsteemist? Kui te info jagamisega oleksite niisama agarad kui trahvidega ähvardamisega, oleks võimalik ehk veel mingigi koostöö, aga praegu tundub, et see pole teie endi süül lihtsalt võimalik, kallid prügiveofirmad.

[Andres Siplane]: Kui Teil on kulukas vedada oma pakendeid ja pappi teise linna otsa
(täiesti arusaadav et on kulukas), siis tellige sama raha eest endale
privaatsed konteinerid.

[Agu Remmelg]: Kui konteiner jääb suureks, tuleb tellida väiksem konteiner. Võimalik on ka tühjendussagedust harvemaks muuta. Selleks võtke ühendust oma vedajaga. Minu teada kõik jäätmekäitlejad jagavad oma klientidele infot sorteerimisnõuete kohta. Info on reeglina kättesaadav ka ettevõtete kodulehelt. Ragn-Sells kodulehe info on kättesaadav ka avalikult, palun kasutage.

Mille alusel tehakse trahv sorteerimata prügi eest? Kes tõendab, et sorteeritud prügi hulka ei viska sorteerimata prahti keegi kõrvaline isik ning täpselt nimetatud korteriühistu/maja elanik? Kust võetakse õigus trahvida, kui ei ole vastavaid tõendeid, mille alusel saaks väita, et tegu on tõesti elaniku hooletusega? Äkki suskas prügi hulka kõrvalist prahti prügikoristaja firma töötaja ise, äkki loopis keegi kõrvaline isik prahi konteinerisse - siin mängibki rolli sõna "äkki", mida seadus ei tunnista. Kui ei ole vastavat otsust, mille muudaks vettpidavaks tõendusmaterjal, tunnistajad või muu sarnane, siis ei saa olla ka mitte mingisugust trahvi!

[Agu Remmelg]: Jäätmevedajad ei trahvi sorteerimata prügi eest. Vajadusel jäetakse tühjendus tegemata või kohandatakse 2-kordset tühjendustasu, mis katab järelsorteerimise kulud. Kui tavakonteineris on n autoaku või mõni muu visuaalselt eristatav ja konteinerisse mittesobiv jääde siis see on nii visuaalne kui ka füüsiline tõendusmaterjal.

Kuidas välistatakse võimalus, et prügivedaja poetab ise erikonteinerisse mingit sodi, et siis korteriühistule suurem arve esitada?

[Andres Siplane]: Prügivedaja peaks seega seda sodi ise eelnevalt autokabiinis kaasas
tassima, et seda just Teie konteinerisse poetada. Tal päris kindlasti ei
ole viitsimist selleks.

[Agu Remmelg]: Prügivedajad on tasustatud tükitööna tühjenduste teostamise eest. Iga lisaliigutus tekitab ajakulu aga ei tekita lisatulu palganumbrites.

Kas pesupulbri papist karp kuulub ohtlike jäätmete hulka või on see lihtsalt papp? Sama küsimus ka kilest pakendi kohta. Kui bioloogiliselt lagunevaid jäätmeid (nt. kala sisikonda) võib kilekotti pakkida või peab see lahtiselt olema?

[Andres Siplane]: See on lihtsalt papp. Kilest pesupulbri pakend on ka lihtsalt plastpakend.

[Agu Remmelg]: Bioloogiliselt lagunevad jäätmed sobivad biolaguneva jäätme kontenerisse. Soovitame kasutada biolagunevat kilekotti.

Praegust poleemikat tekitav seadus võeti vastu 2004. MIKS hakatakse sellesse kirjutatud 01.01.2008 kehtima hakanud muudatusest rääkima nüüd? Kas prügisoojusjaamade valmimisel (Sõõrumaa projekt ja Iru laiendus) hakkab elanik maksma prügivedajale, et see saab siis prügi elektri/soojusjaama maha müüa, et siis sealt tuleva kalli soojuse saaks elanik uuesti kinni maksta? Kelle (isikuliselt) lobitöö tulemusel kirjutati üleriigiline prügivedamise monopoliseerimis/kartellilepe seadusesse?

[Andres Siplane]: Nendest muudatustest räägiti ka 2004. aastal. Ning asjaga tegelevad inimesed olid siis ja on ka nüüd valmis tundide viisi teemal kõnelema.
Lihtsalt see ei olnud päevakajaline siis.

Tõenäoliselt võib tõesti soojusjaama veetav prügi odavam olla, sest
langevad ära prügila ladestustasud. Samas aga toimub siiski jäätmete
sortimine ja eeltöötlemine, mis ei ole odav. Samuti tuleb soojus ju
kuidagi majadesse juhtida, mis kah ei saa päris tasuta ju olla.

Prügivedu ei ole monopoliseeritud. Kohalikud omavalitsused korraldavad
prügiveo konkursse ja vedama hakkavad firmad, kes pakuvad kõige paremaid
tingimusi. Üksikisikutel vaevalt et õnnestuks prügifirmade tähelepanu
sedavõrd köita, et keegi neile mingeid eripakkumisi tegema hakkaks.
Aga kui see seletus ei rahulda, siis lobitöö pärineb loomulikult
illuminaatidelt või ülemaailmsest sionistlikust vandenõust.

[Agu Remmelg]: Soojusjaamades prügi põletamisel rakendatakse prügilaga sarnast väravatasu. Reeglina on masspõletus kallim kui ladestamine, ehk siis väravatasud on ladestamisest kõrgemad. Praktikas tõuseb kliendi jaoks segaolmejäätme koneineri tühjendustasu.

Korraldatud jäätmeveo sisseviimine on Keskkonnaministeeriumi initsiatiiv ja Euroopas laialt levinud tava. Selle eesmärgiks on liita kõik jäätmetekitajad kogumissüsteemiga.

Sorteerides prügi 2-3-e konteinerisse tuleb selle tühjendamiseks kohale 1 auto , mis kallab kogu selle kupatuse ühte hunnikusse. Sama juhtub prügilas (TORMA), kus kogu kupatus läheb ühte ja samasse ladustushunnikusse ning mingit sorteerimist ei toimu !!! Lugupeetud spetsialistid- KUS ON POINT ??

[Andres Siplane]: Seda tuleb küsida Torma Prügila juhtkonnalt.

[Agu Remmelg]: Erinevat liiki jäätmeid koguvad eri autod. Välimuselt võivad nad sarnased olla.

Mida teha olmeprügikonteineriga, kui 1. Paberi põletan ise 2. Toidujäätmed komposteerin 3. Taara viin kogumispunkti 4. Ja nüüd hakkan ka kõiki pakendeid oma transpordiga erinevate kaupluste juurde pandud konteineritesse sokutama (lähim asub 3.5km. kaugusel) ?????? Teatavasti ei lubata prügiveolepingut sõlmida harvema vedamisega kui nelja nädala tagant/140 liitrit. Kingi ja kleite viskan ära mitte igal aastal, katkiste nõudega konteineri täitmine läheks ikka väga kulukaks. Olmeprügi eramajas koosnebki ju pea-asjalikult pakenditest, millega söök-jook koju tuuakse. Sisuliselt oleme tagasi seal, kus olime enne kohustuslikku prügiveolepingu sõlmimist, so. vaata ise, kuhu oma prügi paned, aga vedajale pead ikka maksma!

[Andres Siplane]: On olemas näiteks titemähkmed, hügieenisidemed, vetsupaber, vanad riided, katkised asjad (mänguasjad, nõud, tööriistad jne). Vat need pangegi
olmeprügi konteinerisse. Kui olmejäätmeid tekib vähe, siis tasub
naabritega koostööd teha. Ja ühtlasi tahan öelda, et tubli olete, et oma
prügi eest hoolitsete!


Kui ei ole suudetud karistada loodusesse prügi ladustanud isikuid, vaatamata sellele, et prügi hulgas on nimed ja aadressid, sest ei suudeta tõestada, et just see konkreetne isik seda tegi. Siis miks ähvardatakse konteineri omanikke? Miks nende süü on nii ilmne?

[Andres Siplane]: Jääb selgusetuks, milles konteineri omanikke süüdistatakse.

Kogunud pakendid ja vanapaberi kodus eraldi paberkottidesse, avastasin konteineri juures, et prügikotid ei mahu koneineri avast sisse. Palun, kuidas prügifirma kujutab ette, et ma täis prügikoti 15-sentimeetrisest avast sisse surun? Prügifirma infotelefonilt öeldi, et vana elektrikapi võti keerab konteineri lahti. See ei saa ometi olla tsiviliseeritud lahendus, et ma pean teadma, mis asi on "vana elektrikapp" ja kust selle võtit saadakse. Samuti ei rahulda mind vastus, et suurtes majades elavad ebaviisakad inimesed, kelle eest on vaja konteinereid lukustada, muidu panevad valet prügi. Samuti ei soovi ma hakata konteineri juures kindaid uuesti mustaks tegema, et ükshaaval pakendeid pilust läbi suruda. Palun, milline on lahendus?

[Andres Siplane]: Vaadake, kui see prügikasti kaas käiks suurelt lahti, siis meie
kaaskodanikud toovad sinna kottidega mingit uskumatut materjali, mis
nullib ära Teie vaeva oma jäätmete sorteerimisel ja pärast kuuleme lugu
sellest, kuidas prügiauto kallutas kõik ühtekokku ja viis otse prügimäele.
Järeldus: viige oma paber ja pakendid kodust välja sellises formaadis, mis
mahub ka august sisse.

Kus asuvad Tartus avalikud segapakendite konteinerid? eto.ee lehel olevad konteinerid kuuluvad ju korteriühistutele, ega siis võõrad (eramajade omanikud) või oma prügi sinna viia. Ja huvitavad just sellised konteinerid, kuhu ka reaalselt pakendid sisse mahuvad, mitte need mikroskoopilise avaga klaasikonteinerid. Kas suurte kaubanduskeskuste õuel olevad konteinerid kuuluvad poele või võivad sinna kõik oma sorteeritud prügi panna?

[Andres Siplane]: On tõesti teatav konflikt, kui pakendiettevõtjate raha eest avalikuks kasutamiseks mõeldud konteinerid on paigaldatud privaatsele
territooriumile privaatseks teenindamiseks. www.pakendiringlus.ee toodud
aadressitel asuvad avalikult kasutatavad konteinerid. Kui kaubakeskuse
õuel on konteiner, millega kogutakse klaasi-metalli-plasti, siis on see
suure tõenäosusega avalikuks kasutamiseks. Igaks juhuks võite poest järgi
küsida. Mis puudutab mikroskoopilisi avasid, siis vt vastust eelmisele küsimusele.

Mul on naaberpere,kes siiani pole prügiveo lepingut sõlminud. Elavad oma majas ja linnas. Siiani oli õhus siiski igale majapidamisele sunduslik prügivedu see jäi aga tulemata. Nüüd olen mina, kes siiani prügiveo tellis , hädas. Naaber naerab ja sokutab oma prügi endiselt kuhugi. Mina aga ei oska ka sokutada aga prügikasti pole ka nagu midagi enam võimalik panna. Esikus haiseb ämber nädalase söögiülejäägiga, samas on kott hallitavate kodujuustu pakkidega, tühjaksjoodud õllepudelid ka - liikuma ei mahu enam. No pudelid viin nädalalõpus ära aga muu sodi muidku koguneb. Mida teha?

[Andres Siplane]: Soovitan hakata edaspidi toitu varuma vajaminevates kogustes, mitte ülearu. Aga no see, et naaber nii kadestustväärival moel raha kokku hoiab,
kas see Teie enesekuvandit tõesti niiväga kõigutab?

[Agu Remmelg]: Korraldatud jäätmeveo sisseviimise eest vastutavad kohalikud omavalitsused. Meie info kohaselt viiakse selle aasta jooksul enamus puuduvaid konkursse Eestis läbi. Pöörduge omavalitsuse poole lisainfo saamiseks.

Olen kogunud kotitäie igasugu plast ja pakendipahna ja nüüd pole seda kuhugile panna. Lähim pakendikonteiner asub pooleteise kilomeetri kaugusel ja on juba teist nädalat pilgeni täis. Naine sõimab mind "sündinud lolliks" ja ähvardab mind koos sorditud prügiga tänavale tõsta, kui ma seda kola prügišahti ei kalla, nagu seda kõik normaalsed inimesed teevad. Linnavalitsusest öeldi, et kogu käitlussüsteem hakkab tööle alles maikuus ja seni pole mõtet vinguda. Küsimus - kas ma olen tõesti loll või pean targa inimesena juba sorditud prügi põõsa alla virutama?

[Andres Siplane]: Ei ühte ega teist. Kui Te ei viitsi pooleteise kilomeetri kaugusele
pakendijäätmeid viima minna, siis saate ju alati tellida endale isikliku
konteineri.

[Agu Remmelg]: Soovitan kasutada mõne kohaliku jäätmejaama teenuseid. Info kohalikust omavalitsusest.

Kuidas korraldada prügi sorteerimist kortermaja tillukeses köögis või kitsukeses esikus? Kas on olemas vastav anumate komplekt ja kust seda saada?

[Andres Siplane]: Võib teha nii, et ühes pappkastis on mitu kilekotti. Iga jäätmeliigi jaoks eraldi kott. Taolisi mitme sektoriga prügipangesid pole tõesti poes
näinud.

[Agu Remmelg]: Ise olen korteris kasutanud pappkaste paberi-papi jaoks ja kilekotte pakendite jaoks. Kõike ei pea kindlasti paigutama kööki.

Mina olen nõus prügi vajalikkudesse klassidesse sorteerima, aga ma ei tea, missugune prügi missuguse liigi alla käib-nt. kas kodukeemiapudelid on plastik või midagi muud, kas papist piimapakk on paber? Aga kui piim hapuks läheb sees, siis enam nagu ei ole ju? kuhu panna riided ja jalanõud? Kas ma võin nt. biojäätmed pakkida kliekoti sisse või on nii, et paber paberkotti, plastik kliekotti, toidujäätmed arbuusi koorde või kuidas? ja kuhu ma siis pärast nende kottidega jalutan? meie piirkonnas saab sorteerida paberit, plastikut ja klaasi-aga kuhu ma siis toidujäätmed nt panen?

[Andres Siplane]: Kui Teil pole toidujäätmete jaoks biojäätmete konteinerit, siis saate
selle tellida. See on õige lähenemine, et paber paberkotti, plastik
kilekotti ja toidujäätmed arbuusikoore sisse. Riided ja jalanõud, nagu
ülalpool mainitud, lähevad olmeprügi konteinerisse.

[Agu Remmelg]: Üksikasjalik sorteerimisjuhend asub meie kodulehel.

Milleks on prügisorteerimiskeskus vms, mis alles mõni aasta tagasi loodi, kui inimesed peavad nüüd ise sorteerima hakkama?

[Andres Siplane]: Millist prügisorteerimiskeskust Te silmas peate? On täiesti loomulik, et iga prügitekitaja annab oma parima, et oma jäätmed õigesse kohta
toimetada. Kui Te ise ei taha oma prügi sorteerida, siis miks peaksid seda
teised Teie eest tegema?

[Agu Remmelg]: Küsija peab ilmselt silmas Tallinna Jäätmete Sorteerimise tehast. Alates 2007 aasta novembrist on tehas suletud ja kinnistu müügis. Selline sorteerimine ei tasunud ennast majanduslikult ära. Segamini pandud ja määrdunud materjale ei ole võimalik taaskasutada.

Kas biojäätmeid(näit. kartulikoored) tohib biojäätmete konteinerisse panna tavalises prügikotis või ainult spetsiaalses looduses kiiremini lagunevas prügikotis? Kui tavalises kotis ei tohi, miks pole siis poodides müüa spetsiaalseid kotte biojäätmete jaoks?

[Agu Remmelg]: Kasutada sobib biolagunevaid kilekotte ja paberkotte. Poodidest ja jäätmekäitlejalt on võimalik saada biolagunevaid kilekotte.

Cleanaway saatis enne jõule teavituslehed uuest sorteerimiskorrast - see kubises vigadest (st lahknes paljuski sellest, mida ajakirjanduses pidevalt kirjutatakse; nt kilekotte ja plastpakendeid, nagu puhtad šampooni-majoneesipudeleid, EI tohi nende sõnul pakendikoneinerisse panna..) biolaguneva konteinerit pole aga tänase seisuga (s.o 3. jaanuar) veel saabunudki (elan kortermajas Viimsis), no mida ma sordin (on juba päris mitu kotitäit biolagunevat siginenud), kui pole pärast kuhugi panna?! Ei raatsi nagu olmesse ka visata.. ehk siis minu küsimus: kuidas ühtlustada eri jäätmefirmade nõudeid sorteerimisele ja millal saabuvad kõikjale õiged konteinerid?

[Agu Remmelg]: Konteinerite paigaldamiseks peab need oma jäätmekäitleja käest tellima. Sobivad sorteerimisnõuded saab samuti oma jäätmekäitleja käest.

Palun öelge kui vedaja, kas riik ja omavalitsused on prügiveo teenuse teinud vedajatele majanduslikus mõttes piisavalt atraktiivseks, et suurem osa prügist taaskasutataks ja et vedajatel oleks tõesti reaalne huvi sellise tegevuse ja eriti selle laiendamise vastu?

[Agu Remmelg]: Jäätmekäitlus on selline teenus, mille eest reeglina keegi maksta ei taha, isegi omavalitsused ja riik mitte. Seetõttu peab majandustegevus olema väga efektiivne, et midagi ka teenida. Taaskasutuse ulatus ja otstarbekus sõltub sellest kui kõrged on ladestus ja saastetasud prügilas. Mida kõrgemad need on, seda otstarbekam on jäätmeid taaskasutusse suunata. Praegustest tingimustes - jah, jäätmekäitlejatel on huvi selle tegevuse laiendamise vastu.

Lisaksin näidisprügikasti veel: -el. pirni -garaazi pühkmed(sisaldavad vähesel määral metalli-kas peab sõeluma) -tühi mootoriõli kanister -õliga määrdunud kilekott -vanad õlised tööriided -katkine taldrik -üekordseks kasutuseks fooljumisse pakendatud kosmeetikatoode elan maal, kas tuleb maja taha org.prügi jaoks auk kaevata. Kuidas neid sorteerida?

[Andres Siplane]: Kui elektripirn on tavaline höögniidiga lamp, siis see on olmeprügi. Päevavalguslambid ja säästupirnid on olhtlikud jäätmed. Garaazhipühkmed on olmeprügi. Mootoriõli kanister (kui ta on tühi) on pakend. Õliga määrdunud kilekott on kas ohtlik jääde või olmeprügi (sõltuvalt sellest, mis õli see on). Vanade õliste tööriietega sama lugu. Katkine taldrik on olmeprügi. See kosmeetikatoode tundub olevat olmeprügi. Biolagunevate jäätmete jaoks võite augu kaevata.

Kas ma saan ikka õigesti aru, et kui ma näieks tahan ära visata kogemata külmkappi ununenud realiseerimisaja ületanud jogurti siis pean kasutama selleks kolme erinevat konteinerit? Kõigepealt teen topsi lahti, lootes et see ei ole veel nii halvaks läinud, et kõik laiali pritsib. Valan sisu biojäätmetesse, kaane panen olmeprügi kasti, siis jooksen tuppa, pesen topsi puhtaks ja viin siis selle pakendi konteinerisse.

[Andres Siplane]: Soovitan toiduaineid mitte ülearu muretseda vaid ikka tarbitavates kogustes.

[Agu Remmelg]: Kui olete valmis kõike kirjeldatut tegema, siis see sobib hästi. Kui aga ka see üks tops avamata segaolmejäätmete sekka visata, ei teki sellest olulist probleemi. Ka oma tegevuse korraldamisel tasub talupojamõistusega asju hinnata.

Eelkõige jääb sügavalt arusaamatuks nende majadega seonduv, kus elab vähe inimesi. Meie majas kaks peret. Konteinerit tühjendatakse 2 x kuus. Kohati jääb selgitustest mulje, et niisugusel juhul sorteerimist ei nõuta, samas teisal räägitakse, et eramajad peavad ka sorteerima. Mitte midagi ei saa aru. Paljude asjade puhul jääb arusaamatuks, mis sorti jäätmega tegu: näiteks kassiliiv (koos junnide jms) ja kasutatud hügieenisidemed. Siis veel, kui prügi on prügikottidesse sorteeritud, kas need kotid võib siis ikkagi olemasolevasse konteinerisse panna - sellesse meie ainsasse konteinerisse, mida on niigi vaja ainult kaks korda kuus tühjendada? Ja veel. Täiesti kohutav ja solvav oli telerist vaadata mingit RagnSellsi bossi, kes mõnusa muigega teatas, et neil hetkel konteineritele tohutu järjekord. Seda hetk hiljem, kui oli samasuguse haige mõnuga lisamaksustamisest vestnud.

[Agu Remmelg]: Väikeste majade elanikud saavad kasutada jäätmejaamade teenuseid või tellida ka Rohelise Kilekoti teenuse kus võimalik.

Konteinerite tarneprobleemid on tarnijate poolt järgmiseks nädalaks lahendatud. Sorteerimata jäätmete 2-kordset tasu rakendame praegu ainult ohtlike jäämtete leidmisel tavakonteinerist, nagu oleme seda teinud juba eelmisel aastal. Kevadel, kui hakkavad tekkima aia ja pargijäätmed, hakkame ka nende jäätmete olemasolu tavakonteineris tõsisemalt jälgima. Seniks on aega oma konteinerimajandus korda seada.

Kas pakendikonteinerisse tuleb panna ainult täiesti PUHTAID pakendeid? Kõik, mida ma ei pese (ei taha või ei viitsi, kuna mõndade pakendite pesemine on ikkag paras ****) panen olmeprügisse ja probleem lahendatud?

[Andres Siplane]: Kõiki pakendeid ei pea pesema, nad on ka niisamuti puhtad. Aga näiteks ketshupipudeleid, shampoonipudeleid, jogurtitopse tuleks pesta. Kui Te pakendit pesta ei viitsi, siis pange ta pigem olmeprügisse. Pakendikonteineri mõte on koguda ikkagi taaskasutamisele minevaid pakendeid, mitte määrdunud ja kõlbmatuid pakendeid.

Kui hea naaber kõrvalkorterist poetab eelmise kuu prügifirma arve (paber!) olmeprügisse ja prügivedajale jääb see silma (kuidas ta seda prügi kontrollib üldse?), siis maksavad kõik maja elanikud topelt, eksole...?

[Andres Siplane]: Ühe paberilehe pärast ei esitata topeltarvet.

Mis need biolagunevad jäätmed on? Kuidas ma saan toidujäätmeid niisama ära visata (kortermajas teatavasti kompostihunnikuid pole), kui ei tohi kilekoti panna? Prügikast hakkab ju määrduma ja haisema.

[Andres Siplane]: Prügikastid paraku ongi määrdunud ja haisevad ühtelugu.

[Agu Remmelg]: Biolagunevad jäätmed on: köögi-ja sööklajäätmed; aia-ja haljastusjäätmed; määrdunud papp- ja pabermaterjalid, mis ei ole vooderdatud kilega või lamineeritud. Toidujäätmete pakkimiseks palun kasutada biolagunevaid kile- või paberkotte.

Sain teate, et käesolevast aastast tõusis prügiveo hind. Põhjendus - tõusnud veokulud (bensiin siis vist?). Kas nüüd, kus ma, elades eramajas hõreasustusega piirkonnas, ise pean hoolitsema selle eest, et enamus minu prügist satuks sinna, kuhu vaja, ei võiks firma veokulusid kokku hoida ja mitte iga nelja nädala järel käia vaatamas, ega ma mõnda kleiti pole ära visanud? Võiks ju kord kvartalis?

[Agu Remmelg]: Tühjendussagedus peab olema piisav aga ka vastavuses omavalitsuse kehtestatud miinimumnõuetega (kui need olemas on). Erandeid lubab korraldatud veo piirkonnas omavalitsus.

Lugesin RagnSellsi lehelt, et tapeet ei sobi paberikonteineritesse ega ka olmejäätmetesse. Nii et pean 5 rullijagu maha kistud tapeedi ära viskamiseks ehitusjäätmete konteineri tellima?! Kus see aru ometi on?

[Agu Remmelg]: Ettepanek lähtuda talupojamõistuse põhimõtetest. Kui tegemist puhta pabertapeediga, millel puuduvad krohvitükid ja muud lisandid - siis paberikonteinerisse. Kui on vinüültapeet või on väga määrdunud siis segaolmejäätmetesse.

Elan Nõmmel eramajas. Seni olen aiast ja krundiga piirnevalt tänavalt mida linnavalitsus niikuinii ei korista, saanud umbes 10 m3 lehe- ja oksaprahti. Seni olen oma 10m3 saanud korralikult prügikonteinerisse ladustada ja see on ka regulaarselt ära viidud. Muuseas, see 10m3 on ka lõviosa prahist, mis meil üldse tekib. Kas nüüd olukorras, kui mul ei ole ise võimalik prügivedajat valida, siis on tal õigus keelduda neid 10m3 vastu võtmast ja tegelikult pean ma vaatamata prügivedajaga sõlmitud lepingule tegelikult ise hakkama oma prügi sõiduauto pagasnikus ära vedama? Kas seejuures pole nii, et oleks kasulikum asutada uus prügifirma, kes võtab vastu ka orgaanilist prügi. Rääkida siin kompostimisest on suht mõttetu, sest siis varsti on kogu mu aed üks prügihunnik. Naabrid on siiamaani olnud kõikidest seadustest ja määrustest üle ja prahti kogu aeg põletanud. Olen nendega kogu aeg sel teemal tülitsenud aga paistab, et nüüd tuleb samasse parteisse astuda. Igastehes kevadel ja sügisel mattub Nõmme suitsu sisse.

[Agu Remmelg]: Oksaprahi äravedamiseks on võimalik Ragn-Sellsilt tellida konteiner või Big-Bag tüüpi kott. Alternatiivina võib küsida pakkumist ka Eesti Kompostist, kes hooajaliselt on nõus aia-pargijäätmetele ise järele tulema.

Olen nõus biolagunevad jäätmed viima sinna kasti kus need käima peaksid. Nädalas korra tuleb auto korteri ühistu juurde kondeinerit tühjendama. Huvitav kas siis suvel ei teki probleeme väga jäleda leviva haisuga, rääkimatta sellest elust, mis seal ümber kondeineri käima hakkab? N: vaglad, ussikesed.

[Agu Remmelg]: Konteinerite tühjendus korra nädalas peaks olema piisav kui biolagunevad jäätmed on korralikult pakitud. Üldine reegel on, et konteinerid tuleb tellida piisava sagedusega vältimaks ületäitumist ja haisu teket.

Kas eramajad peavad ka 3 erinevat prügi kasti soetama omale või ainult korterite kohta käib see seadus?

[Andres Siplane]: Eramajad ei pea endale soetama kolme erinevat konteinerit.

[Agu Remmelg]: Eramajade elanikud peaksid kasutama jäätmejaamade teenuseid või võimalusel Rohelise kilekoti teenust.

Elan Mustamäel. Tahaksin viia oma plastjäätmed samasse (katusega) prügimajja, kuhu viin muud olmejäätmed. Põhimõtteliselt on jäätmete sorteerimine paljudele inimestele vastuvõetav, kuid see peab olema otstarbekohane ja mugav. Koguda oma kitsasse kööki plasttaarat ja minna otsima, kuhu see viia, on äärmiselt tülikas. Firma, mis on määratud meie prügivedajaks, ei toeta prügi sorteerimist. Meil on küll konteinerid paberi ja biojäätmete jaoks, kuid firma keeldus panema eraldi konteinereid plasttaara jm jaoks. Tükk aega tagasi tehtud lepingusse ei osanud ühistu juhatus kõike vajalikku sisse nõuda, nüüd me lepingut rikkuda ei saa. Kogu propaganda, mida tehakse jäätmete sorteerimiseks on mõttetu, kui tingimused inimestele pole otstarbekohased. Jääb mulje, nagu inimesed ei tahaks sorteerida. See ei vasta päriselt tõele.

[Andres Siplane]: See on veider, kui firma keeldub täiendava konteineri paigaldamisest. Pakendijäätmeid võivad vedada ka teised firma, mitte ainult olmeveo konkursi võitnud firmad. Pöörduge mõne teise poole.

[Agu Remmelg]: Kui ei ole tegemist korraldatud veo piirkonnaga, vahetage teenusepakkujat. Kui on tegemist korraldatud veo piirkonnaga, siis on vedajal kohustus valikkogumiskastid paigaldada Mõlemal juhul soovitan informeerida omavalitsust.

Rein Mark, Kü Sütiste 36 juhatuse esimees: Biokäätmete kogumisega seoses olevad küsimused. Kas võib biojäätme vooderduskotina kasutada väljareklaamitud tavalist musta või rohelist kotti, mis ei ole biolagunev? Teatavasti prügifirmad kasutavad biolagunevat kotti ja selle hind on ca 30-35 kr. üheks väljaveoks ja nad väidavad et tavalise vooderduskotiga JÕELÄHTME PRÜGILA VASTU EI VÕTA. Kui biojäätmete konteinerisse võib panna biojäätmed tavalises läbipaistvas kotis, lisaks biolagunevale kotile nagu on märgitud Keskkonnaameti reklaamis, siis saab ju rikutud biojäätmekonteineri sisu, sest seal on mittelagunevad kotid. Teisalt on arusaadav, et kottidesse tuleb panna, muidu tekivad probleemid, eriti suvel.

[Agu Remmelg]: Biolagunevate jäätmete jaoks sobivad biolagunevad kotid. Neid saab kas jäätmekäitlejalt või kaubandusvõrgust. Võib kasutada ka paberkotti.

Tallinna prügikäitlemise juhend segaselt kirjutatud. http://www.tallinn.ee/est/g2262s30571 1) Kui suured on konkreetselt 'Suured kondid'? Mitu cm pikk ja kui suure läbimõõduga - konkreetselt palun. 2) Milline kilekott kuulub kategooriasse 'Läbipaistev'? Kas piimjad, ilma pildita poolläbipaistvad on ikka piisavalt läbipaistvad?

[Andres Siplane]: 1) Suure kondi definitsiooni oleks arukas küsida selle regulatsiooni autoritelt.
2) Kui läbi koti seina on võimalik tuvastada, mis seal sees on, siis ilmselt on nad läbipaistvad.

Kui on tegemist eramajaga, mis viib paarisaja meetri kaugusel asuvatesse erinevatesse kogumispunktidesse klaas-, plastik-, metallmaterjali ning kauplusesse pudelid ja patareid, samuti on kompostitegemine juba aastakümneid toiminud, kas on võimalik saada linnavalitsuselt-vallavalitsuselt eriõigust kvartaalseks konteineritühjendamiseks?

[Andres Siplane]: Kindlasti tasub kohaliku omavalitsusega rääkida sel teemal. Ning kohalik omavalitsus tõenäoliselt soovitab naabritega koopereerumist.

Miks on paberikonteinerid nii väiksed? Sinna mahub ära ainult paber, kartongi läbi väikese ava on võimatu toppida.

[Andres Siplane]: Tellige endale suurem konteiner, kui olemasolev Teie jaoks liiga väike on. Väike ava on aga seetõttu, et tagada materjali puhtus. Paberit on nimelt ju mõtet eraldi koguda ainult siis, kui seda on võimalik ka hiljem taaskasutada.

Palun näidake mulle seda inimest, kes tühja plastist võikarpi hakkab enne prügikasti viskamist pesema kraani all (sooja veega, või siis puhta joogiveega loomulikult). Mis selle kilplastegevuse keskkonnaalane mõte oleks? Vee puhastamiseks ja soojendamiseks on ju kulunud energiat, mille tootmine saastab keskkonda ja makstakse saastetasusid. Kas sellise tegevuse nö keskkonnabilansi on keegi välja arvutanud?

[Andres Siplane]: Mina ise siin olen üks selline inimene, kes oma pakendeid peseb. Keskkonnaalane mõte on see, et uue samasuguse karbi tegemine on märkimisväärselt suurema keskkonnakoormusega, kui vana ümbertöötlemine.

Kas NÜÜD HAKKAB 1 auto asemel käima 3 või enam autot? Üks papi jaoks, üks biojäätmete jaoks, üks klaasi jaoks, üks pleki jaoks, üks olme prügi jaoks. Milline meeletu kütuse kulutamine ja looduse saastamine. Tallinna kesklinnas hakab hommikul olema 3 korda rohkem prügiautosid? Prügifirmad teenivad niigi miljoneid kasumed ja nüüd peame hakkama neile veel lisakasumit teenima?!

[Andres Siplane]: Need 3 autot sõitsid ka varem ringi. Lihtsalt nüüd hakkab olmeprügi osakaal vähenema ja sorteeritud prügi osakaal suurenema. Enne korraldatud olmeprügi vedu vedasid samal tänaval jäätmeid 5 firmat kolme autoga. Nüüd veab üks firma. Julgen väita, et tulemuseks on autode arvu vähenemine.

Paln kirjutage lahti mida tehakse plastiku, pakendite, klaastaara ja paberi/papiga. Lähevad need ümbertöötlusse? Ja kui siis kuhu?

[Andres Siplane]: Läheb ümbertöötlusse. Klaas läheb Järvakandi Klaasi, plast läheb Plastitehasesse, paber läheb põhiosas Leedu vabrikutesse.

Miks on Tartus Ihastes pakendikonteineriks maskeeritud endine suur, ümar klaasikonteiner, mille peal on praetaldriku suurused avavused? Kogutud puhtaid pakendeid ei ole võimalik sinna ladustada näit. 20 l kotiga. Esmalt pead koti avama ja pakendid sisuliselt ükshaaval konteinerisse toppima. Seega sorteeri prügi 2 korda ja lisaks kanna kaasas kummikindaid.

[Andres Siplane]: Kui Teie pakendijäätmed on nii räpased, et nende käitlemiseks peab kummikindaid kasutama, siis ilmselt neid ei saa ka taaskasutada. Selliseid pakendeid ei ole tarvis pakendikonteinerisse panna.

Miks ei tohi panna pakendikogumiskasti katkiseid plastmassist mänguasju. Neid saaks ju ka ümber töödelda. Kuhu ma need peaksin viskama?

[Andres Siplane]: Sest nende mänguasjade vedamine, sorteerimine ja lammutamine maksab raha. Pakendite taaskasutamise eest on raha 50% ulatuses makstud, mänguasjade eest mitte. Visake need olmeprügisse.

Käin koeraga jalutamas ära, kaka , mis panin kilekotti, tühjendan biol. jäätmetesse, siis lähen korterisse ja pesen kilekoti puhtaks, viin kilekoti kilekottide konteinerisse, kas nii? Kuhu panna eramajast tuhk?

[Andres Siplane]: Tuhk võib minna komposti. On õige küll, kui Te puhta kilekoti kilekottide konteinerisse panete. Tubli olete!

Kas on kohustuslik sõlmida eramu puhul prügiveo leping? Endal on võimalik viia prügi järjepidevalt prügilasse (olen seda teinud ka siiani korrektselt), mida jäävad tõestama prügila kviitungid?

[Andres Siplane]: Kui kohalik omavalitsus sellega nõus on, siis võib nii teha. Suhelge KOV keskkonnaspetsialistiga.

Kas paari hukka läinud õuna või banaani jaoks pean ostma spets. biolaguneva koti või võin vabamalt hingata ja olmeprügi hulka visata?

[Andres Siplane]:Paari õuna pärast biolagunevate jäätmete konteineri tellimine ei kõla

Kas iga kortermaja juurde tulevad ka toidujäätmetele ja teistele lagunevatele materjalidele eraldi konteinerid?

[Andres Siplane]: Oleneb kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekorrast. Tallinnas on biolagunevate jäätmete konteiner kohustuslik alates 10 korterist

Senini on maa-asulaid külastanud ainult 2 korda aastas ohtlike jäätmete kogujad. Kas nüüd sagenevad need?

[Andres Siplane]: See oleneb kohaliku omavalitsuse aktiivsusest.

Kas seda prügi, mis liigitub pakendite alla, võib deformeerunult konteinerisse panna (katki lõigata ja kokku murda, et pesta ja kuivatada :-)) või peab algset vormi säilitama nagu pandimärki kandva taaraga? Kust saada infot, et kus asub mulle lähim pakendijäätme, biolagunevate jäätmete vms konteiner ja kas idee poolest peaks (lähi)tulevikus kõik vajalikud konteinerid korteriühistute juurde ilmuma?

[Andres Siplane]: Deformeerunud võivad pakendijäätmed olla. Ja soovitav ongi neid deformeerida, et nad konteineris ruumi ei võtaks.
Infot saab kohalikust omavalitsusest. Pakendikonteinerite asukohtade kohta saab infot www.pakendiringlus.ee ja www.eto.ee

Kuidas tagatakse vanainimestele ja liikumispuudega inimestele sorteeritud prügi äraviskamine? Neil enamasti ei ole võimalik või on väga raske paar km kõmpida prügiämbriga.

[Andres Siplane]: Üldjuhul, kui inimesele on määratud hooldaja, siis tema hoolitseb ka selliste probleemide eest.

Kas korraldatud jäätmeveo teostaja ei peaks tagama seda, et iga maja juurest veetaks ära KOGU prügi - sorteeritud kujul. Mul ju muud prügi ei tekigi kui ainult pakendid. kogu taimne jääk läheb komposti ja ainult pakendid jäävadki järele. Kas juhul, kui 4 eri sorti jäätmeid veavad ära eraldi autod, on 4 auto olemasolu + sõitmine väga keskkonnasõbralik?

[Andres Siplane]: 10 kg pärast suure autoga sõitmine ei ole keskkonnasõbralik. Kui aga kogused on sellised, et auto saab omal koorma täis, siis on keskkonnasõbralikum sorteerida ja taaskasutusse suunata.

Miks on pakendi prügikasti ava ~10 cm läbimõõduga? Kui selline on vaid klaastaara jaoks, on see arusaadav. Praegu tuleb sorteeritud taara (ka tetra, konservikarbid, plastpudelid jm pakendit mis on suurem kui 10 cm diameeter) ükshaaval sinna kasti suruda. Selline juba minu poolt sorteeritud prügi õigesse kasti saamine võtab liiga palju aega ja on väga ebamugav. Klienditeenindaja prügifirmast arvas, et kui auk oleks kastil suurem, siis pannakse sinna juhuslike möödujate poolt ka segaprügi. Mina ei viitsi enam sinna ka sorteeritud prügi panna, arvan et kui nii ebamugav on, ei viitsi tõesti sinna keegi mitte midagi panna.

[Andres Siplane]: See on tõene, et niipea, kui konteineril on suur ava, siis täitub ta suvalise prügiga. Väike ava tagab selle, et materjal on puhas ja taaskasutuseks kõlbulik.

Kui vallal on jäätmevedu korraldamata, st pole korraldatud vedu ega avalikke konteinereid sorteerimise jaoks, kas on võimalik esitada prügivedaja poolt esitatud suurem arve tasumiseks kohalikule omavalitsusele? Või kui oleme sunnitud seetõttu ise konteinerid rentima, kas võime selle rendi ning tühjendamise tasu nõuded vallale esitada?

[Andres Siplane]: Igas omavalitsuses on olemas avalikud pakendikonteinerid. Nende asukohti vt www.pakendiringlus.ee ja www.eto.ee


Mõnda aega tagasi pikalt Saksamaal elades, sorteerin hoolega prügi, igas köögi nurgas oli kast, aga pakendit pole ma küll siiani kordagi pesnud! Kõik plastikust jogurtitopsid, piimapakid, mahlapakid jms rändasid peale tühjendamist plastikule mõeldud prügikasti. Kas ma tõesti oleks pidanud neid pesema? Õnneks keegi ei avastanud... Või äkki Saksamaal ei nõutagi pakendi pesemist. Aga miks siis Eestis nõutakse?

[Andres Siplane]: Saksamaal võibolla kasutatakse täiendavalt mingeid pesuliine, kus räpaseid pakendeid pestakse.

Elame Tartus Karlovas sellises kohas, kus aeda tekib tänavalt visatav rämps. Ma ei räägi üldse Reinu Pizzapoe külastajate hamburgeri ja pizzapaberitest, puruksvisatud pudelitest. See on nii tavaline. Suviti saab igal hommikul tiir mööda aia äärt tehtudja ligaseid pabered, klaasikilde korjatud. Muret teeb see, et lausa poekilekottidega sokutatakse. Siiani oleme hambad risti surunud ja visanud võõra prügi oma konteinerisse. Mis nüüd edasi? Mitte üks vägi ei sunni mind tundmatus, haisvas kilekotis sobrama ja siis veel seda prügi pesema ning otsima, kuhu tohiks teda panna. Kas mul on võimalus helistada kuhugile ja teatada jälle aeda tekkinud võõrast kotist? Ja kas siis tehakse võõra koti omanik kindlaks? DNA abil või mis iganes? Ei ole üldse tegelikult naljakas, sest oma maja rahvas sorteerib sunduseta prügi juba ammu ja kuidagi ei taha võõra prahi eest maksta. Ja karta on, et nüüd hakkab neid kotte tekkima massiliselt.

[Andres Siplane]: Helistage keskkonnainspektsiooni 1313 või kohalikku omavalitsusse.

Kuhu prügikasti tuleb panna põrandalt kokku kraabitud küünlarasv? Kas see on olmeprügi? Kuhu prügikasti tuleb panna mahakukkunud kuuseokad? Kas see läheb papi alla või on taas olmeprügi? Kas halvaksläinud kissell kuulub toidujäätmete hulka ja see tuleb lahtiselt konteinerisse kallata? Sama mure jogurtiga.

[Andres Siplane]: Jah, küünlarasv on olmeprügi.
Kuuseokkad on biolagunev prügi.
Kissell ja jogurt on biolagunev prügi.

Kes oli siis Eesti Vabariigis võimul kui võeti vastu seadus, mis andis jumala staatuse jäätmekäitlusettevõtetle?

[Andres Siplane]: Ei ole sellisest regulatsioonist kuulnud aga tegevvõim on olnud kogu aeg Vabariigi Valitsuse käes ja seadustandev võim Riigikogu käes.

Kas kogutavad pakendijäätmed töötletakse ümber - kui, siis mismoodi (ma saan aru, et jäätmejaamas tuleb ka klaas pakendist eraldada)? Paluks põhjalikku selgitust! Miks ei või panna juustu ja vorsti ümber olevat kile (vaakumpakendit)pakendikonteinerisse? Mille poolest erineb see tavalisest kilekotist, shampoonipudelist, mahlapakist, mullikilest? Kuhu sorteerida need leivapakid, millel on peal läbipaistev aken - kas ma pean seda pakki tükeldama hakkama (nt viljakas)? Kuhu panna vanaks jäänud pulgaliim, kummiliim, pisike PVA liimi tops koos kuivanud liimiga (liimijäätmed käivad eeskirja järgi ohtlikesse jäätmetesse, aga liimupulk on ju nii väike, et seda vaevalt jäätmejaama viia tuleb)? Miks võib kilest piimapaki panna nii pakendi kui olmejäätmetekonteinerisse, aga kilest hapukoorepakki ainult olmejäärmetekonteinerisse? Mis vahet neil on? Materjal on sama, puhtaks tuleb pesta mõlemad... Miks tuleb ohtlikesse jäätmetesse viia säästupirn aga mitte elektripirn? Kas neil on ka mingi reaalne erinevus? Ja miks tuleb mullikilega vooderdatud ümbrik panna olmejäätmetesse, kui nii mullikile kui ka tavalise ümbriku võib panna pakendijäätmetesse. Kas te ise ka saate aru mille alusel antud sorteerimisjuhis on koostatud? Kus on siin loogika?

[Andres Siplane]: Millist sorteerimisjuhist Te silmas peate? Pöörduge selle autorite poole.

Kas vastab tõele, et tegelikult on MTÜ(MitteTulundusÜhing) Eesti Pakendiringlus taga jäätmefirma(d), erinevalt MTÜ ETO-st, mille taga on kaubandus ja tootjad, kes püüavad võimalikult väikeste kuludega pakendite taaskasutuskohustust täita?

[Andres Siplane]: Ma (mina: Andres Siplane, Eesti Pakendiringluse teenindusjuht) kujutan ähmaselt ette, milline hingevalu on sellel inimesel, kes selliseid jutte levitab.

Millisesse kogumiskonteinerisse võiksin panna puitgraanulite pakendid (25 kg mahutavad suured kilekotid)?

[Andres Siplane]: Pakendikonteinerisse.

Mida teha klaaspurkidega? Kas ja kus neid taaskasutusse saab anda? Ja kui ei saa, siis miks?

[Andres Siplane]: Saab küll. Klaaspurke kogutakse avalike pakendikonteineritega. Avalike pakendikonteinerite asukohti saab vaadata www.pakendiringlus.ee, www.eto.ee.

Kas vanade ja ära kasutatud (st taaskasutuseks või äraandmiseks/annetamiseks kõlbmatute) rõivaste ja jalanõude jaoks on olemas eraldi kogumispunktid. Olemjäätmete hulka need ka päris ei sobiks ning kangad sobivad ju ümbertöötlemiseks.

[Andres Siplane]: Pigem pange need siiski olmeprügi hulka.

No aga kuhu peaks ikkagi panema näiteks kartulikoored? Siinkandis rohelise kilekoti teenust ei pakuta. Kohalik omavalitsus ütleb, et see on olmeprügi. Mis ta siis lõpuks on ja kuhu panna? Või peab hakkama riisi sööma - on lihtsam sorteerida.

[Andres Siplane]: Kartulikoored on biolagunevad jäätmed. Need tuleb kompostida või biolagunevate jäätmete konteinerisse panna.

Ebaseaduslik vabanemine - põletamine? Viskan ahju ja olen seaduserikkuja?

[Andres Siplane]: Paberit võib ahjus põletada.

No mitte ei saa aru: Olmeprügi viiakse eramajast ära summa eest, mis määratud hinnakirjas, kas aga näit. pakendikeskuses tuleb veel kellelegi maksta, või on see konteiner, kuhu lihtsalt suvalisel ajal oma pakendid visata saab ja kes kontrollib, et sinna ei satu muu prügi?

[Andres Siplane]: Avalikud pakendikonteinerid on elanikkonnale tasuta. Kui avalikku pakendikonteinerisse tuuakse regulaarselt muud sodi ja muud meetmed ei aita, siis viiakse see konteiner ära. Sest avalik pakendikonteiner on pakendite kogumiseks taaskasutamise eesmärgil.

Palun deffineerige uutes seadustes märgitud mõisted olmeprügi, vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, jne. Kas pappkast on pakend või paber? Kas närimiskumm biolaguneb? Kas kasutatud majapidamispaber on olmeprügi või vanapaber? Kas korteri remondi käigus tekkinud jäätmed nagu tapeedid, keraamilised plaadid ja muu säärane on olmeprügi, vanapaber? Või sõltub see kogusest?

[Andres Siplane]: Pappkast on paberpakend ja see tuleks panna papikonteinerisse.

Närimiskumm ei lagune.

Majapidamispaber on pigem siiski olmeprügi.

Remondijäätmed on pigem olmeprügi, suurema koguse puhul on need ehitusjäätmed ja tuleb ära viia eraldi.

Miks prügiveofirmad ja keskkonnateenistused pole siiani suutnud ennast viia uue prügimajanduse korraga vastavusse? Miks pole vajalikul hulgal erinevaid konteinereid, miks pole igalpool võimalik ära anda biolagunevaid jäätmeid? Miks pole rohelist kotti? jne. jne. Mis te tegite kõik need aastad? Ei ole ju normaalne, et terve Valgamaa peale on 17 pakendikonteinerit?

[Andres Siplane]: Valgamaal on kokku 183 avalikku pakendikonteinerit. Asukohti vaata www.pakendiringlus.ee, www.eto.ee või delfi.ee - kaardid - kihid - jäätmekäitlus.
Mis me tegime kõik need aastad? Eesti Pakendiringlus alustas tegevust 2005. aastal. 2006. aasta oktoobriks suutsime tekitada olukorra, kus pakendikogumissüsteem ulatus igasse omavalitsusse. 2005. aastal suunasime taaskasutusse 17744 tonni pakendijääke, 2006. aastal suunasime taaskasutusse 32900 tonni pakendijääke ja toredate inimeste abiga suurendame neid koguseid tulevikus ehk veelgi.