Kalevi suuromaniku Oliver Kruuda sõnul ütles firma Venemaa partner üles senised tellimuslepingud, mille maht on kokku kolm–neli miljonit krooni kuus. «Situatsioon on jah selline, et lepingud on üles öeldud,» tõdes Kruuda. «Meie inimesed vabrikus teevad praegu tootmisplaani ümber.» Möödunud aasta teisel poolel moodustas Kalevi kondiitritoodete müügist eksport pisut alla kümnendiku. Koguekspordist Venemaale läks 38 protsenti maiustustest. Samas toodab Kalev venekeelsete etikettidega kaupa ainult tellimuse alusel, nii et lattu jääb seda vaid väike kogus.Soovituslik nõudmine Kruuda sõnul oleks võinud kaotus suurem olla, kui Kalev oleks rohkem Venemaale panustanud ja seal jaotussüsteemi üles ehitanud. «Mittemidagitegemine on osutunud positiivseks,» nentis ta. Börsiteates kinnitas Kalev Chocolate Factory juhatuse esimees Kati Kusmin, et ükski töökoht Kalevis ohus ei ole. Peale Kalevi on eri põhjendustega Venemaale suunduma pidanud kaup paigale jäänud mitmel teiselgi ettevõttel. «Kaks nädalat ei ekspordi me kohe kindlasti Venemaale midagi,» ütles Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustük. Firma jättis oma Peterburi partnerile esimese singi- ja vorstikoorma saatmata nädala algul. «Venemaa kaubanduskettidele tuli kolmapäeval veterinaarametist kiri, mis ütleb, et Eesti lihatooted ei vasta nõuetele,» selgitas Kruustük. «Kolmapäeva hommikul oli Eesti kaupade mittemüümine veel soovitus, õhtul juba otsus.» Nädalas ligi 40 tonni lihatooteid valmistav tööstus müüs viimasel ajal idanaabritele kuus kolm–neli tonni kaupa. Põltsamaa Meierei Juustutööstus Tartumaal saatis viimase koorma Peterburi paar nädalat tagasi. Kas järgmine koorem teele läheb, pole teada. «Mingi info põhjal on Venemaal kästud Eesti kaubad võtta erilise kontrolli alla,» rääkis ettevõtte juhatuse liige Ago Teder. «Ja eks see tähenda, et kui tahetakse mingi viga leida, siis ka leitakse.» Seni on firma Venemaale müünud kuus 20–30 tonni juustu. «Midagi hullu ei juhtu, kui see kogus Peterburi müümata jääb,» kinnitas Teder. «Seda rohkem jääbki kodumaale.» Ametlikke takistusi pole Valio Eesti juht Timo Malmi kinnitas, et kuigi ka nemad praegu Venemaale oma kaupa juurde ei vii, oli see firma enda otsus, sest seal on piisav laovaru. Malmi ütles, et nad on optimistlikult meelestatud ja jälgivad, kuidas poliitiline olukord kujuneb ja müük Venemaal läheb. Peaminister Andrus Ansip ütles eile, et Venemaal pole võimalik rakendada Eesti suhtes majandussanktsioone, sest siis tuleks neid rakendada kogu Euroopa Liidu suhtes. Peaministri sõnul on Venemaal võimalik rakendada firmadele survet, et nad ei veaks oma kaupu Eesti kaudu.
Vene transiit jäi seisma Eesti sadamate ja raudtee ühe peamise tuluallika Vene transiidi maht on paari päevaga drastiliselt kukkunud. Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann ütles eile, et Vene söe vedu Eesti kaudu on peaaegu lõppenud ja poole vähemaks on jäänud ka naftasaaduste vedu. Simmermanni sõnul laaditakse Eesti suunal tavaliselt 400 vagunit sütt päevas. Kahel viimasel päeval on see kahanenud 10 vagunile. Naftasaadusi on varem laaditud 1200–1300 tsisterni päevas, praegu on see vähenenud 700–800 tsisternile päevas. Ka muid kaupu on Eesti suunas saadetud vähem. «Ma ei oska kommenteerida kaubaveo vähenemise põhjusi,» lausus Simmermann. «Faktiliselt on teada, et mais andis Vene raudtee meile vähem vaguneid, kui soovisime. Mingid kaubad on suunatud Lätti ja Leetu.» (PM) |
