|
Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorant Tiit Maaten
andis teada, et neljapäevase «Sakala» loodusküljel mainitud fakt, nagu jääks
Loodi Püstmäe kõrgeim lehis Eesti suurimale, Järvseljal kasvavale
43,8-meetrisele puule alla vaid 80 sentimeetriga, on vananenud, kirjutab Sakala.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Pertti Pyhtilä Kuidas elab Eesti harilikud ebatsuugad?!
"Milla l jõudis harilik ebatsuuga Eestisse, on raske täps...
Korsaar Võiks proovida hiidsekvoiat istutada. See kasvab ca 100 - 135 m kõrguseks. Paraku juhtub see ca 600 ...
|
|
«Nimelt on Loodi lehisepuistus vähemalt üks puu
üle 46 meetri,» kinnitas Maaten, kes ise kolme aasta eest rekordlehist mõõtis.
«Seega on tegemist Eesti kõrgeima puuga, sest Järvselja kõrgete kuuskede elutee
on ühele poole saanud.»
Täpne kõrgus on lahtine
Tiit Maateni sõnul on metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse töötaja Heino
Kaljurand saanud sama lehise kõrguseks isegi 46,7 meetrit.
Teadlane täpsustas, et suure kõrguse ja maapinna lainja reljeefi tõttu võib
mõõtmistulemustes olla väike viga, kuid see ei ole nii suur, et ähvardaks Loodi
lehise riigi kõrgeima puu tiitlist ilma jätta.
Maateni nimetatud andmed on ära toodud 2004. aastal ilmunud raamatus «Lehis —
metsa- ja pargipuu», kuid enamik teatmeteoseid pärgab esikohaga Järvselja
43,8-meetrist kuuske.
«Eesti kõrgeim puu kasvab siiski Viljandimaal, ehkki kahjuks pole tegemist
meie loodusliku puuliigiga,» tõdes Maaten.
Puu-uurija sõnul on rekordiomaniku tüvele joonistatud number kolm ning kui
Viljandi—Karksi-Nuia maantee poolt üle väikese puusilla sallu siseneda, jääb see
vasakut kätt.
Vald tahab puistut paremini näidata
Seda, et Eesti kõrgeim puu kasvab tema juhitavas vallas, ei teadnud eilseni
ka Paistu vallavanem Ene Saar. Küll aga ütles ta, et Püstmäe puistu paremaks
eksponeerimiseks on juba mõnda aega tööd tehtud.
Keskkonnainvesteeringute keskuse toel on vald maantee äärde ehitanud väikese
parkla, varsti paigaldatakse sinna käimla ja pink ning korrastatakse 1820.
aastal lehisepuistu külvata lasknud August von Bocki hauaplatsi.
«Taotlesime keskkonnainvesteeringute keskuselt raha ka puistu teaduslikuks
uurimiseks, kuid seda ei antud,» lisas Ene Saar. Toimetas Martti Kass, Postimees.ee |