Eesti inimesed on ELis teiste rahvuste suhtes kõige pelglikumad (53) 04.12.2007 14:50 Andreas Sepp, Postimees.ee
Enim tutvuvad eestimaalased mujalt pärit inimestega internetis! Eurobaromeetri hiljutine uuring näitas, et Eestis elavad inimesed puutuvad ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes kõige harvemini kokku teise rahvuse või usuvoolu esindajatega. |
| |
|
 |
Euroopa Liidu lipp. Foto: Caro / Scanpix |
 |
|
|
|
Uuringus osalenud 27 000-lt suvaliselt valitud üle 15-aastaselt ELis elavalt inimeselt küsiti, kas nad puutusid viimase seitsme päeva jooksul kokku teisest rahvusest, riigist, usust või euroliidust väljastpoolt pärineva inimesega, teatas Eurobaromeetri koduleht.
Kui 27 liikmesriigiga ELi keskmine selles arvestuses oli 65 protsenti, siis Eesti puhul mõõdeti vastavaks näitajaks 43 protsenti, millega olime tabeli viimasel real enne Rumeeniat (44 protsenti). Enim puutuvad uuringu järgi teist päritolu inimestega kokku Luksemburgi, Iirimaa ja Suurbritannia kodanikud. Läti puhul oli sama näitaja 67 protsenti ja Leedu puhul 51.
| | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | ei tasu asju segi ajada Keegi ei materda vene kultuuri vaid äärmiselt vastikud on homo sovjeticused, kes ei tea oma juurtest...
Kui Kui kellegis puudub inimlikkus on see just pigem eestluse tunnus. Ei tea teisi nii omarahvuslaskaa...
|
|
Peamiselt puutuvad eestimaalased teist päritolu inimestega kokku interneti vahendusel (37 protsendil juhtudest). Selle näitajaga oleme omakorda ELi tipus, Eestile järgnevad siin 7-protsendilise vahega Leedu ja Portugal.
2008 on Euroopa Liidus kultuuridevahelise dialoogi aasta ning antud uuringu üheks eesmärgiks oli tutvuda liikmesriikide kodanike informeeritusega nimetatud sündmuse kohta. Eestis ja Ungaris uuringus osalenud olid ainsad, kellest enamikule (52 protsenti) sõnapaar «kultuuridevaheline dialoog» mitte millegagi ei seostunud.
Ideega tähistada kultuuridevahelisele dialoogile pühendatud aastat tuli välja Euroopa Komisjoni hariduse, koolituse, kultuuri ja noorsooküsimuste eest vastutav volinik Ján Figel 2004. aasta septembris. Kultuuridevahelise dialoogi tõttu pööratakse järgmisel aastal euroliidus erilist tähelepanu kultuuri, hariduse, noorte, migratsiooni, vähemuste, mitmekeelsuse ja meediaga seonduvatele üritustele.
|
|
|
|
|