CATO Instituut, mis andis Laarile ülimaineka Milton Friedmani auhinna ja pool miljonit USA dollarit ehk üle kuue miljoni Eesti krooni, muutis Eesti kahekordse peaministri miljonäriks. Aga mis palju tähtsam – andis talle vabaduse valida, kuidas edasi elada.

VIIMASED KOMMENTAARID jaburalt rahast liiga palju küsimusi  raha teemal, härra  ajakirjanik! liiga  palju küsimusi raha  teemal, härra  toimet... Veljo Kalep Leidsin internetist  kommentaari, mille  olin kirjutanud 1995  aastal. 1994. a.  oktoobris jäid minu  ... Teised kommentaarid

Vaba mehena teab ajaloodoktor Laar vastust. Nagu ka seda, et kolmandat korda ta peaministriks saada ei taha.

Kas astute poliitikast kõrvale?

Arvan, et osalen Eesti poliitikas umbes samasugusel määral nagu seni.

Milleks? Pärast CATO Instituudi antud Milton Friedmani auhinda ja enam kui kuut miljonit Eesti krooni võiksite nüüd vaid Eestis raamatuid kirjutada ja maailmas loenguid pidada.

Pole soliidne, et kui oled juba 15 aastat Eestiga tegelenud, siis tõmbad ühel hetkel juhtme välja ja ütled: praštšai (hüvasti, vene k), vennad!

Isiklikus plaanis oleks see ju väga praktiline!

Kindlasti, sest siis poleks mul mingit vajadust tegeleda Eesti poliitika pisikeste kemplemistega. Kuid praktilisust ja Laari on ikka olnud väga raske teineteisega seostada.

Keeruline on stepsel seinast välja tõmmata ja öelda, et see [poliitika] sind enam ei huvita, kui tegelikult huvitab. Ja mind huvitab, kuidas Eestil läheb.

Millal te need rohkem kui kuus miljonit krooni oma pangaarvele saate?

Pole õrna aimugi, aga autasustamistseremoonia toimub 18. mail Chicagos.

Kui suured on teie võlad?

800 000 krooni ümber ehk pikka aega püsinud laen Hansapangale.

Nüüd on hea see ära maksta?

Ma pole üldse otsustanud, mida teen. See asi tundub seni piisavalt absurdsena, et mõelda...

... kas osta aktsiaid, panna kõrvale laste koolirahaks, annetada kodupartei valimiskampaaniaks, osta jaht?

Kõik need võimalused on olemas, aga vaevalt et hakkan jahti ostma. Kõigepealt tuleb maksud [auhinnalt] ära maksta, see on esimene asi. Mind huvitab, et maksud makstaks kindlasti Eestisse.

Mida ütlesid kodus abikaasa ja lapsed, kui kuulsid teie sadamasse jõudnud rahalaevast?

Pere on mul normaalne. Kui nad minu peaministriks saamised ilma suuremate muudatusteta üle elasid, siis küllap elavad ka muud asjad. See ongi ühe hea perekonna esmane tunnus.

Teid valiti Rootsi Swedbanki nõukogu liikmeks, aastapalgaga 540 000 Eesti krooni. Rahapuudust ei ole te vist – vähemalt viimasel ajal – pidanud tundma?

Rahapuudust mul tõesti ei ole.

Kas te tänavakerjusele poetate raha?

Üldistelt ei anna, on selline halb põhimõte. Küll olen andnud inimestele, kes raha saamiseks on midagi teinud, kas või luuakontsusid. Arvan, et inimesi tuleb aidata.

Kes olid teie soosijad ja toetajad, sest ega CATO Instituut ise Mart Laari nime peale tulnud?

Miks mitte? Nende eelmisel aastakonverentsil olin peakõneleja. Nad teavad mind. Kuigi uudis, et olen auhinna saanud, tuli mulle üllatusena.

Painutasite parema käsivarre kokku, sõrmed rusikasse ja ütlesite: «Yes!»?

Niimoodi nüüd mitte, aga heameel oli küll, ja nõnda suur, et magasin maha telefonikõne selle osa, mis puudutas auhinna rahalist poolt.

Milton Friedmani auhind antakse vabaduse edendamise eest. Mis on vabadus riigile ja inimesele?

Vabadus on midagi, mida peab kogu aeg hoidma ja edendama. Vabadus on alati vabadus heaks ja halvaks, vabadus otsustada ja mitte otsustada, vabadus sukelduda materiaalsete hüvede maailma või teha seda, mille nimel Eesti riiki taastati.

Kuivõrd on vabadus, nagu ka demokraatia üks ja sama näiteks Eesti, USA, Türkmenistani, Kanada, Afganistani, Rootsi ja Iraagi jaoks?

Igal maal tähendab vabadus midagi erinevat. Vabadus on tihtipeale midagi sellist, mille olemasolu ei märkagi, ent tunned selle puudumist. Tunne, et vabadus puudub... sellest saab igaüks aru.

Venemaa, Mehhiko, Rumeenia, Serbia, Gruusia, Ukraina, Moldaavia, Kasahstan, Iirimaa, Norra, Fääri saared, Island, Inglismaa, Iraak, Egiptus – viimase aja paigad, kuhu olete Eesti kogemust viinud. Mida te nii erinevates riikides räägite?

Ärge kartke! Paljud teavad, mida teha, aga ei julge teha, sest kardavad näiteks kaotada järgmistel valimistel.

Need esinemised ei puuduta niivõrd minu isikut, kuivõrd Eestis toimunut. Kui vaatame meie arengut ja puudusi, siis kellelegi ehk tundub, et oleme oma puudustega ainulaadsed, eriliselt ebaõnnestunud või äpardunud riigikene. Selleks, et vastupidises veenduda, tuleb maailma vaadata.

Ma ei mõtle ainult Venemaad, kust tagasi tulles tundub siin kõik pikka aega väga ilus.

Aga vaadakem ka lääneriike. Neid sihte, mis meil on, ei maksa allapoole seada. Me ei saa iga kord aru, kui palju oleme edasi liikunud, ega mõista sedagi, kui palju meil veel minna on.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.53