Esimesena pani lahkumisavalduse lauale suuruselt Ühispangaga võrreldava Hansa Capitali (HC) juhatuse esimees Mart Tooming, kes juhtis seda ettevõtet juba alates 1993. aastast. Toominguga sarnaselt keeldusid panga uutest tööpakkumistest ka teised HC juhatuse liikmed Tarmo Rooteman, Gerd Krieger ja Kalle Kiigske.

Põhjused on seotud Hansapanga Grupis toimuvate põhjalike struktuurimuudatustega, mille väljatöötamisega on asjaosaliste sõnul juba paari aasta jooksul kaasnenud palju vaidlusi ja võimuvõitlust. Hansapanga ülesehituse muutmise peamisteks valikuvariantideks oli riigikeskne ning seni toiminud nn. Pan Balti ärifunktsionaalne lahendus. Mart Tooming kinnitas ka eile, et tema isiklikult toetas HC alustalaks olevat teenusekeskset mudelit, mis on ennast seni väga hästi õigustanud. 1. oktoobril see aga lõhuti ja seni HC alla kuulunud liisinguettevõtted kolmes Balti riigis hakkavad olema panga koosseisus.

HCga seotud inimesed on kirjeldanud, et seoses uue filosoofiaga ning HC-le edu toonud agressiivset ärivaimu üleval hoidnud Toomingu lahkumisega on ka paljud teised kaotanud usu süsteemi edasisse edusse. Toomingu enda sõnul peaks iga lahkumist vaatama siiski individuaalselt. «Mingi kollegiaalse suitsiidiga siin tegu ei ole,» lausus ta.

Uues Hansapanga struktuuris Eesti äriüksuse juhiks saanud Erkki Raasukese sõnul ei ole HC juhtide üheskoos lahkumine tõlgendatav protestiaktsioonina.

Struktuurimuudatuse tingisid aga Raasukese sõnul tõsised koostööraskused Balti riikides eraldi, eriti just Lätis. Et aga korralikku Pan Balti panka luua – ja sellest ideest ei ole kindlasti loobutud – on vaja, et kõik kolm panka ühtmoodi välja näeks, selgitas Raasuke.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33