Halastamatult ründas siseminister Jüri Pihli pakutud nn pronksöö paketti riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik, kelle hinnangul võib eelnõu olla mitmes punktis vastuolus põhiseadusega, mis annab kõigile õiguse oma meelsust väljendada. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | kardan
ausat ja õiget eesti küüditajat. Ja neid õige hõlma ei hakka keegi, teiste hõlma aga küll, neist ei ...
olavsu1
prole
08.01.2008 13:22
_______________ ______
35°56'25.20" N 138° 9'1.21"E
kas neil koordinaat...
|
|
«Minus tekitab hirmu ülisuur diskretsiooni-õigus – politsei saab öelda, milline rahvakogunemine on õige ja milline mitte. Iga konstaabel Kõps võib otsustada viibimiskeelu üle,» kritiseeris Seppik.Juhtiva opositsioonierakonna esindaja sõnul on «nii drakoonilise» eelnõu varjatud mõte demonstreerida riigivõimu jõudu, mis näitab, et valitsejad ei usalda oma rahvast. «Siseminister on professionaalne. Politseis unistatakse, et saaks käe- ja jalaraudu panna. Nad saavad lihtsamalt oma tööd teha,» sõnas Seppik. Kunagine siseminister tunnistas samas, et teatud olukordades on erivahendid vajalikud. Kahtluse alla seadis ta aga plastkäerauad, mis võivad põhjustada gangreeni ning on inimestele ohtlikud. Kord vs inimõigused Märksa leebem oli teise opositsioonierakonna, Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli, kelle väitel toetab Rahvaliit eelnõu mõtet võidelda tõhusamalt riigi ja riiklike institutsioonide vastu suunatud rünnakutega. «Tähtis on siin aga piiri tõmbamine – ohtu ei tohi sattuda inimeste sõnavabadus. Samuti ei tohi riik muutuda ohuks inimeste põhiõiguste tagamisel,» rääkis Rüütli. «Kõige problemaatilisemad on jälitustegevuse muudatused. Juba praegu leiab justiitsminister, et jälitusasutuste üle pole tsiviilkontroll piisav.» Teatud riske nägi «Pihli paketis» ka advokatuuri juhatuse esimees Aivar Pilv, kelle väitel tuleb seadusesse kirjutada täpsed ja selged regulatsioonid, et neid ei saaks mitmeti tõlgendada. «Korrakaitse tagamine pole vastuolus inimõigustega, kuid tähelepanu tuleb pöörata seaduse rakendamisele, millest tekivadki tihti vaidlused,» sõnas Pilv, kes pidas suurimaks probleemiks meetmete proportsionaalsust. Lisaks tuleb advokatuuri juhi sõnul väga hästi välja õpetada politseinikud, et nad teaksid, kuidas mingis olukorras käituda. «Minu arvamus on, et politsei oleks saanud pronksöö märatsemist paremini ohjeldada. Tundus, et polnud selget ettekujutust, milliseid meetmeid saab rakendada,» arutles Pilv. Tõrge kooskõlastusringil Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher pidas ühtpidi tervitatavaks, et siseministeerium eelnõu nii kiirelt valmis sai. «Eesti riik peab toimunust õppima ja olema suuteline paremini kaitsma ühiskonda mässamiste ja rüüstamiste eest, kui aprillilõpuga sarnased sündmused peaksid korduma,» ütles Vaher. Samas kutsus parlamendi põhiseaduskomisjoni esimees vältima Eesti-taolises õigusriigis klišeelikku mõistet politseiriigist, kuna see tekitab tarbetut hirmu. Samas tuleb riigikogul eelnõu menetledes tagada muudatuste põhiseaduspärasus ja leida tasakaal avaliku korra kaitsmise ja inimeste põhiõiguste vahel, ennustas Vaher tõsiseid parlamendidebatte. Ilmselt ei kiida riigikogu Pihli algatust kohe kummitemplina heaks. Tõrked tabasid eelnõu juba esimesel kooskõlastusringil, kus asjale ütlesid «ei» sotsiaalministeerium, riigikantselei ja lausa protesti avaldanud linnade liit. Nende vastuseisu taga on eeskätt parandused, mida Pihl tahab viia hädaolukorraks valmistumise seadusesse. Ootab Langi jah-sõna Kriitiline oli ka välisministeerium, kes arvustas muu seas sätet, mis lubab isiku kinni pidada, kui «kuritegu ei ole veel jõudnud katse staadiumisse, kuid politsei tuvastab objektiivsete asjaolude põhjal, et kuriteo toimepanemine on kohe algamas». Praegu ootab eelnõu jah-sõna justiitsminister Rein Langilt, kes lubas peagi kooskõlastuse anda. Tema sõnul on eelnõu vajalik juba põhjusel, et see käsitleb sama temaatikat kui riigikogusse seisma jäänud korrakaitseseaduse eelnõu. Lang ei uskunud, et meeleavalduste ajal maski kandmise keelamine oleks vastuolus inimeste põhiõigustega. «Meelsuse avaldamine on seotud sõnavabadusega. Sõnavabadus on konkreetsel isikul, Jüril ja Maril, anonüümsus pole sõnavabadus,» ütles justiitsminister Lang lisades, et tegu on nn Delfi-seaduse sarnase vaidlusega. Teravamaid nurki Pihli eelnõust • Eelnõu tahab tuua politsei varustusse jalarauad, elektrišokirelvad ja sidumisvahendid – rihmad, nöörid, kaablivitsad. Politseioperatsioonide ajal tohib aga märatsejate vastu seaduslikult kasutada tehnilisi tõkkeid. • Avaliku korra kaitsmise huvides saab politsei voli isikuid ajuti kinni pidada või keelata neil kuni 12 tunniks teatud kohtades viibimise. Ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õiguserikkumise ärahoidmiseks võib isiku kinni pidada, sulgeda ta ruumi või sõidukisse ja piirata muul moel tema füüsilist vabadust. • Avalikust koosolekust osavõtjal on keelatud nägu varjavat eset või vahendit kasutada või selleks spetsiaalselt kohandatud eset või vahendit vallata. (PM) |
