| «Kuldreegel, et ilma turvalisuseta ei ole demokraatiat ja ilma demokraatiata ei ole turvalisust, kehtib ka Eesti riigis edasi ja need seadusemuudatused tehakse eelkõige turvalisuse tagamiseks,» rääkis Pihl ETV hommikusaates «Terevisioon». | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | marko
Lugupeetud kommenteerijad!! pooled Teist on suureks ohuks demokraatlikule Eestile ...... nii et hakk...
mulle see eelnõu
ettevõtjana meeldib.Kui töölised mässama hakkavad ja tänavale tulevad, saab neile anda kumminuiadega...
|
|
«Politsei lähtub vastavalt nendele muudatustele seaduslikkuse, humanismi, otstarbekuse ja proportsionaalsuse põhimõttest,» ütles siseminister. Näiteks kavandatav avalikel koosolekutel näokatete kasutamise keeld ei tähenda tema sõnul, et näokatet ei tohi kasutada karnevalil, mardipäeval või panna salli näo ette kaitseks külma eest. Rääkides põhiseadusliku korra vastaste kogunemiste keelamisest, rõhutas Pihl, et poliitikute vastu protestimine iseenesest pole põhiseadusevastane. «Meie põhiseadus lubab ju vabalt avaldada oma arvamust, koguneda, protestida, kritiseerida valitsust ja nii edasi,» kinnitas siseminister. «Küsimus on selles, kui selle sildi all hakatakse, nagu ütleme aprilliööl, tegema massiliste kuritegude ja korrarikkumistega, siis on see keelatud.» Politseioperatsioonide käigus kaablivitsa kasutamise seadustamise kohta ütles Pihl, et muudatus reguleerib täpsuse ja inimõiguste suunas, kuna seni polnud kaablivitsa kasutamine keelatud ega seaduses lubatud. «Seadus nüüd täpselt reguleerib, et seda ei tohi kasutada pikka aega, seda tohib kasutada ainult üks tund ja see jällegi annab politseile vähem võimalusi,» rääkis ta. «Enne selle seaduse muutust võiks nagu öelda, et võib pikemalt kasutada.» «Ka politseinik peab alati mõtlema, mida ta teeb, kas see on otstarbekas, kas mingite muude kergemate vahenditega ta ei saaks seda tagada,» ütles Pihl. Ta tuletas meelde, et inimene võib politseiniku tehtud otsuse peale alati kaevata kohtusse. «Kui kohus leiab, et need meetmed, mida kasutati, ei olnud otstarbekad, olid liiga agressiivsed, siis on nad ka ebaseaduslikud,» seletas siseminister. Ta tõi näite tulirelvast. «Vaatamata sellele, et politseinikul on teatud juhtudel juba ammu ja ka praegu võimalus tulirelva kasutada, ei tohi ta seda kuritarvitada.» Ükski seadusemuudatus ei ole Pihli sõnul põhjapanev. «Pronksiöö sündmused /.../ ja nende analüüs näitab, et üldjuhul on meil seadused olemas, et tagada riigis kord, et politsei saab tegutseda,» lausus siseminister. «Küll on nüüd vaja täpsustada, viia politsei juhtkonna tasemel kehtestatud reeglitest seadusse, /.../. Siis saab seda rohkem kritiseerida, arutada, vaielda selle üle. Mis on kusagil politsei peadirektori käskkirjaga kirja pandud, see on ka avalikkuse eest rohkem varjul.» |
