Tartu laste tugikeskuse juhataja Ruth Soonetsi hinnangul võiks uus lastekaitse seadus veelgi kaugemale minna ning keelata ka vägivallatsemise laste nähes. Foto: Lauri Kulpsoo

Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõuniku Monika Luige sõnul peaks uue lastekaitseseaduse eelnõu valmima aasta lõpuks ning sinna on kindel kava selgesõnaliselt sisse kirjutada laste füüsilise karistamise keeld, koos selgitusega, mida selle all mõistetakse.

Samal teemal: Juhtkiri: Räägi oma lapsega (28)

VIIMASED KOMMENTAARID kaarel joburastid kaarel karvased Teised kommentaarid

Praegune lastekaitse seadus, millele heidetakse ette deklaratiivsust, ütleb vaid, et «lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist». Eelnõu seevastu loetleb üles, mis on lapse füüsiline karistamine.

Teatamise kohustus

«Lisaks riigisisesele vajadusele laste füüsiline karistamine selgelt keelustada on Eestile märkusi teinud nii sotsiaalharta komitee kui ka Euroopa Nõukogu ja kindlasti ei ole meie riigi huvi rahvusvaheliselt negatiivses mõttes silma paista,» sõnas Luik.

Lastekaitse liidu juhataja Alar Tamm leidis, et ainult keelu seadustamisest ei piisa, kui sellega ei kaasne seaduse täitmise tagamist. Tamm tõi näiteks, et ka praegu kehtib kohustus väärkoheldud lapsest teatada, kuid selle nõude eiramine ei too kaasa mingit vastutust.

Lastekaitsjad, arstid, õpetajad, politseinikud on Tamme viitel need, kelle puhul vajab teatamiskohustus täiendava vastutuse kehtestamist.

Samas on Tamme sõnul tõenäoline, et Eesti ühiskond ei ole laste ihunuhtluse otseseks keelamiseks veel valmis. «Praegu iseloomustab üldsuse suhtumist loidus,» nentis Tamm.

Ühiskonnas juurdunud arusaama, et head lapsed kasvavad vitsaga, näitab ka Tartu laste tugikeskuse kogemus. Möödunud aastat kokku võttes avanes sealsetele töötajatele järgmine pilt: ligi 400 tugikeskusse pöördunud lapsest kannatas koduse vägivalla või hoolimatuse all peaaegu 40 protsenti.

Otseselt kurtsid perevägivalda 12 protsenti lastest, kuid keskuse lastearsti Sirje Saare sõnul ilmnes, et ka neil lastel, kes esimest korda keskusse tulles rääkisid halbadest peresuhetest või hooletusse jätmisest, oli tegelikuks põhjuseks vägivald.

Abi õpetajatest

Tartu laste tugikeskuse juhataja Ruth Soonets tõdes, et enamik kodus füüsilist vägivalda kannatanud lapsi jääb varju, sest laste karistamine on endiselt tunnustatud kasvatusvõte ja pere siseasi. Seetõttu jõuavad avalikkuse ette juhtumitest vaid rängimad.

«Näiteks ema, kes vigastas raskelt oma imikueas last hammustustega kehale ja pähe. Julmemaid asju annab välja mõelda,» rääkis Soonets. Tema sõnul tuleb füüsilise karistuse keeld seadusesse selgelt sisse kirjutada.

Põhja politseiprefektuuri lastekaitsetalituse politseivaneminspektori Inge Lasni sõnul on inimesed hakanud politseile teatama ka kergematest juhtudest. Peamiselt annavad nendest politseile teada lasteaiakasvatajad ja õpetajad.

Põhja politseiprefektuuri jõuab Lasni sõnul 30–40 laste füüsilise karistamise juhtumit aastas, neist keskmiselt kümme on tõsised. Ühe näitena möödunud aastast tõi Lasn isa, kes koos trahvi ja kohtukuludega pidi maksma ligi 8000 krooni ning sai ka tingimisi karistuse, sest väänas oma kaheksakuust last käest nii, et lapse käeluu murdus.

Eelnõu

Lapse füüsilise karistamisena loetleb eelnõu:

• löömist kas käe, jala või muu vahendiga, nt rihm, vits, kepp, king;

• raputamist või viskamist;

• kriimustamist, näpistamist, hammustamist, tutistamist;

• sundimist ebamugavasse asendisse;

• kõrvetamist, põletamist;

• lapse jaoks ebameeldivate asjade sööma või tarbima sundimist, nt suud seebiga pesema sundimist;

• muud füüsilist valu või ebamugavust tekitavat käitumist.

Karistuse määramisel on aluseks karistusseadustik, mis näeb kehalise väärkohtlemise eest ette rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistuse; järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise eest rahatrahvi või kuni viieaastase vangistuse.

Allikas: sotsiaalministeerium, karistusseadustik

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.27