Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonnas ehk sõjalisi plaane koostavas osakonnas valmis analüüs, mille kokkuvõtted ilmusid hiljuti peastaabi välja antavas sõjandusajakirjas Sõdur.

Armee jääks nõrgaks

Analüüsi kohaselt peaks sellise armee suurus iseseisva kaitsevõime säilitamiseks rahu ajal olema umbes 13 200 meest. Praegu on rahuaegses kaitseväes ligi 5000 inimest, kellest umbes pooled on ajateenijad.

«Juhul kui täisvabatahtliku kaitseväe suurus oleks alla 13 200 kaitseväelase, langeks selle sõjaline relevantsus proportsionaalselt isikkoosseisu arvu vähenemisega ning põhjustaks iseseisvast kaitsevõimest loobumise,» märgitakse ajakirjas Sõdur ilmunud artiklis.

Samuti tähendaks ajateenistusest loobumine Kaitseliidu sõjalise võimekuse vähenemist, sest Kaitseliit ei saaks enam tugineda seni ajateenistuses väljaõppe saanud noormeestele.

Seejuures oleks 13 200 mehe suuruse rahuaegse armee personalikulud praegust kaadrikaitseväelaste keskmist, 7780 krooni suurust palka arvestades vähemalt 2,54 miljardit krooni ehk üle nelja korra suuremad.

Arvestades lisakulutusi relvastusele, infrastruktuurile, toitlustamisele, riidevarustusele ja laskemoonale, kuluks täisvabatahtliku kaitseväe ülalpidamiseks analüüsi kohaselt aastas vähemalt 8,75 miljardit krooni. Seejuures on Eesti praegune kaitse-eelarve umbes neli miljardit krooni.

Samuti laidetakse artiklis maha idee ajateenijate arvu vähendada, kuna sel juhul ei suudaks kaitsevägi ette valmistada kõiki vajalikke üksusi.

«Seega kaotaks operatiivstruktuuri ettevalmistussüsteem üldse oma mõtte ning kaitsevägi läheks tagasi mitteüksusepõhise ettevalmistamise ajajärku 1990. aastate alguses,» leiab peastaap.

Ministeerium ei arvuta

Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko sõnul on peastaabi arvutusi raske kommenteerida.

«Ma arvan, et need arvud väljendavad [peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna analüüsijaoskonna ülema] kapten Toomas Väli isiklikku seisukohta,» ütles Mikko.

Kapten Väli on varasematel aastatel avalikkuses kaitsnud kohustusliku ajateenistuse säilitamist ning ristanud sellel teemal piike ka praeguse kaitseministri Jürgen Ligiga.

Mikko sõnul pole kaitseministeeriumis selliseid arvutusi tehtud ning tegelikult pole ka peastaabile sellist ülesannet antud. «Aga see ei tähenda, et neid arvutusi teha ei võiks,» lisas Mikko.

Eesti kaitsevägi

• Rahuajal 2600 elukutselist kaitseväelast ja 2100 ajateenijat

• Sõjaaegne operatiivstruktuur – 16 000 meest

• Kaitse-eelarve – 4 miljardit krooni aastas