| Hans Sissase väärt algatus ei edene, sest võrumaalased ei taha võidutööd - Peeter Leinbocki kavandit - omaks võtta. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Pyratiino
See taies kõlbaks väga VÕRU parki ilmestama , sest sealt oleme me kõik siia sitasesse ilma sündinud.
inga
Miks küll mulle tundub, et tegemist on ilukirjandusega?
|
|
Ilves kirjeldab Leinbocki poolt väljapakutud monumenti kui 4,2 m kõrgust ja 0,75 m läbimõõduga poleeritud graniidist puud, millest sopistub välja lapseootel naise üska meenutav pung. Pung tähistaks naist ehk ema, post sümboliseeriks aga meest ehk isa.
Taiese esteetilis-kunstilised jooned ei anna nurisemiseks põhjust. «Võtmesõnaks on hoopis emadus või õigemini selle puudumine,» nentis Ilves ning soovitas inspiratsiooni ammutada kuldlõike kaunimast avaldisest naise kehal. «Sünnikoht on meil ju põhimõtteliselt kõigil üks. Eestil oleks parim aeg rehabiliteerida häbe kui tabuteema euroopa monumentaalkunstis ja teha seda võimsalt,» ütles alternatiivse idee autor Aapo Ilves.
Samuti leidis Ilves, et on viimane aeg monumendi kontseptsioonist eemaldada ahistavad sõnad «linnaruumi sobiv», sest eestlaste juured on metsas. «Oleks ainuõige kasutada skulptuuri ja maastikukujunduse sümbioosi ning viia monumendi asukoht Setumaale,» pakkus Ilves välja võimaliku arengustsenaariumi. Tema arvates tuleks see emadust ja naiselikkust ülistav hiigelsuur vagiina uuristada Piusa liivakarjääri paljandisse. Koha valikul võiks Aapo Ilvese arvates kõne alla tulla mõni Põhja-Eesti paemurd. Monumenti ei saa tema sõnul kindlasti teha kaitsealusesse piirkonda, kuid sobivaid inimtegevusest tekkinud kaljumüüre peaks leiduma Eestis veelgi. Ilvese arvates võiks emamonumente isegi mitu olla. «Võimsamat ja kaunimat sõnumit ühe rahva kestmisest annab otsida,» leidis Ilves. Toimetas Anu Aaremäe, reporter/toimetaja
|
Kirjanik Aapo Ilves on välja pakkunud alternatiivi viimasel ajal Lõuna-Eestis kirgi kütnud Võrru plaanitavale Eesti Ema monumendile. 
