Obama rääkis Afganistani strateegiast bushilikul toonil

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA sõdurid Bagrami õhubaasi juures.
USA sõdurid Bagrami õhubaasi juures. Foto: AFP / Scanpix

«Olukord on järjest ohtlikum,» selgitas USA president Barack Obama eile seda, miks ta saadab Afganistani juurde ühtekokku 21 000 Ameerika sõdurit.


«Maailm ei saa endale lubada hinda, mida tuleks maksta selle eest, kui Afganistan langeks tagasi kaosesse ja Al Qaeda saaks kontrollimatult tegutseda,» hoiatas Obama.



Presidendi kinnitusel on tema uuel strateegial selge eesmärk: häirida, lammutada ja lõpuks lüüa Al Qaedat Pakistanis ja Afganistanis.



Obama teatel on tal rohkelt luureandmeid, mille järgi plaanib Al Qaeda oma Afganistani ja Pakistani mägistel piirialadel asuvates peidupaikades aktiivselt USA ründamist. «Ameerika rahva jaoks on sellest piirialast saanud maailma kõige ohtlikum koht,» ütles ta.



Obama eilne kõne sisaldas teadet, et lisaks 17 000 ameeriklasele, kelle juurdesaatmisest oli juttu juba varem, seisab komandeering ees veel 4000 Ühendriikide sõduril, kes asuvad treeningmeeskondades välja õpetama Afganistani enda armeed.



Mitmed meediaväljaanded – nende seas ajalehed The New York Times ja The Los Angeles Times ning uudisteagentuur Reuters – võrdlesid Obama kõne tooni talle 20. jaanuaril ameti üle andnud eelkäija George W. Bushi omaga. Kõnedes, kus too rääkis ameeriklasi ähvardavast rahvusvahelisest julgeolekuohust ning Iraagi sõjast, millele Obama oma presidendikampaanias vastandus.



The New York Times märkis, et Obama kordas enam-vähem samu argumente, millega Bush õigustas kahe aasta eest vägede juurdeviimist Iraaki. Leht tõi välja ka selle, et 21 000 klapib enam-vähem ka sõdurite arvuga, kelle Bush Iraaki juurde läkitas. Ainult Obama keeldub sama asja kohta kasutamast Bushiga sama terminit surge («voog» või «laine» – toim) ning andmast väejuhtidele päris seda hulka lisasõdureid, mida nood palusid, nimelt 30 000.



Unustamata, et Iraak ja Afganistan on sisult väga erinevad riigid, ei pruugi eelmise presidendiga toodud paralleel aga sugugi üks-üheselt negatiivne olla. Hoolimata Iraagi sõda saatnud rohkest rahvusvahelisest kriitikast sai too riik pärast tunamullu alanud kindral David Petraeusi juhitud vägede juurdeviimise kampaaniat tõepoolest jalad alla.



Möödunud aasta lõpuks tundsid Bagdadi võimud end juba nii kindlalt, et palusid suuremal osal mitu aastat nende riigis korda loonud rahvusvahelistest üksustest lahkuda ning julgesid oma riigis korra hoidmise suuresti juba kohaliku politsei ja sõjaväe hoolde usaldada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles