Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel tunnistasid välisministrid vajadust täpsustada ühised põhimõtted tsiviilmissioonidel osalemiseks, seda nii seaduste kui raha osas.
Euroliit tugevdab tsiviilmissioone
28. märts 2009, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna tähtsuse tõusu kinnitav tsiviilmissioonide hulk näitab pidevat kasvutendentsi, märkis välisminister Urmas Paet ministrite Gymnichi kohtumisel Tšehhis Hluboká nad Vltavous.
Läbi aegade on Euroopa Liidul olnud kokku 22 tsiviilmissiooni. Hetkel on Euroopa Liidul üheksa erinevat tsiviilmissiooni, millest Eesti osaleb kuues.
Paeti sõnul on konfliktipiirkondadae ülesehitus tähtis, kuid siiski on tsiviilmissioonidele tihti keeruline eksperte leida, sest tsiviilvaldkonna eksperdid on üldjuhul rakendatud kodumaal - politseis, õiguskaitsestruktuurides või teistes ametites.
«Olukorra leevendamisele aitab kaasa üle-euroopaline võimalike tsiviilmissioonide ekspertide andmebaasi loomine,» ütles Paet.
Välisminister Urmas Paet rõhutas ka rahvuslike tsiviilmissioonides osalemise strateegiate vajadust, et kõigi riikide ekspertiis ja võimekus võiks olla ratsionaalselt kasutatud.
«Eesti töötab välja rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemise seadust, et ka ise paremini kaasa tulla ühise eesmärgiga Euroopa Liidu eesmärkidega tsiviilmissioonide arendamisel,» ütles välisminister Paet.
Kuus Euroopa Liidu tsiviilmissiooni, milles Eesti erineva panusega osaleb, on Euroopa Liidu politsei väljaõppemissioon EUPOL Afghanistanis, õigusriigimissioonid EULEX Kosovos ja EUJUST LEX Iraagis, vaatlusmissioon EUMM Gruusias, ELi piirimissioon EUBAM Moldovas ning politseimissioon EUPM Bosnias ja Hertsegovinas.
«Head näited Euroopa Liidu reageermisvõimekusest viimasel ajal on kiire vaatlusmissiooni korraldamine Gruusias pärast sõda eelmisel aastal ning samuti eelmisel aastal tegevust alustanud missiooni korraldamine Kosovos,» märkis Paet.
Paeti sõnul Eesti küll esialgu esimeses Euroopa Liidu sõjalises mereoperatsioonis EU NAVFOR ATALANTA vahetult ei osale, kuid peab missiooni siiski väga tähtsaks.
«Somaalia rannikumeres tegutsevate piraatide ohjeldamine ja seal piraatlusele lõpu tegemine on meie kõigi huvi, kuna piraatluse läbi on kannatada saanud ka ELi, sealhulgas Eesti meremehi,» toonitas Paet.