Tagasi
foto: ALEXANDER ZEMLIANICHENKO/AP
Venemaa riigiduuma väliskomisjoni aseesimehe Juli Kvitsinski sõnul peaks Soome NATOsse astudes arvestama nii sõjaliste, poliitiliste kui majanduslike vastumeetmetega, vahendas YLE.
Kvitsinski kinnitas, et Venemaa reageerib teravalt sellele, kui Põhja-Atlandi allianss tema piiridele läheneb ja Soome polevat seejuures erand. «Me loomulikult soovime, et Soome ei läheneks NATOle, sest see halvendaks meie riikide vahelisi suhteid, mis on siiani olnud head ja dünaamilised,» ütles Kvitsinski.
Ta selgitas, et Venemaa seisukohalt on NATO endistviisi USA jõupoliitika tähtsaim vahend. Kvitsinski ei usu ka seda, et Ühendriikide uus president Barack Obama selles osas midagi muudaks. Vene poliitik kinnitas, et jõu kasutamisel on siiski piirid ning ennustas, et USA ja tema liitlased peavad kaotajatena taganema näiteks Afganistanist, nii nagu see juhtus Nõukogude Liiduga 20 aastat tagasi.
«Afganistani operatsiooni peaeesmärgiks on NATO ühtsuse suurendamine. USA tahab, et tema liitlased mässiksid ennast üha sügavamalt sellesse afääri. Ma nimetan seda afääriks, sest sõjalise edu saavutamise võimalust neil seal ei ole,» lausus Kvitsinski.
Ta pole esimene Vene poliitik, kes Soomet NATO teemal ähvardab. Eelmisel kevadel esines samas stiilis avaldustega Soome NATOga liitumise teemal Venemaa esindaja NATOs Dmitri Rogozin.
Vene diplomaat Vladimir Kozin aga soovitas Soomel NATOsse astumise plaan vähemalt 15 aasta võrra edasi lükata.
