| Sündmuste ahel sai alguse kella seitsme paiku hommikul, kui üks Vikerkaare tänava elanik avastas tööle minnes, et tundmatu koeravolask on ta koduaresti pannud. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | *** Moskvas nõutakse mõningate tõugude soetamisel, paberit psühhiaatri käest, et peremehel kupli all kõi...
koerte fanaatik No tule,taevas,appi!Nii nukrad on need koertelood.Olen ühe hinge pärast südant valutanud üle aasta,h...
|
| Suur loom passis otse jalgvärava ees. Nii kui majaperemees käe väravale tõstis, kargas loom lõrisedes üles ja lõi kihvad plaksti ta näo ees kokku. Rünnakust heitunud mees pöördus seepeale abi saamiseks politsei poole. Koer tõmmati haneks Korravalvurid tulid kohale ja tõkestasid sõidukiga looma tee nõnda, et mees pääses maja suurest väravast autoga välja. Julgestusteenus osutatud, kamandasid politseinikud kohale ametivennad munitsipaalpolitseist, et nood hirmuäratava eluka varjupaika toimetaksid. Kell kaheksa saabusid oma uue Mercedese bussiga sündmuskohale munitsipaalpolitseinikud Raimo Zagorski ja Peeter Liblik. Koer lösutas endiselt värava ees ega lubanud majja jäänud naisel ja lapsel kodunt lahkuda. Et munitsipaalpolitseinikel loomade püüdmiseks spetsiaalvahendeid pole, otsustas Zagorski koera üle kavaldada. Parkis masina talle lähedale, avas bussi tagumise luugi ja viskas sõidukisse kaks vorstiviilu. Aplalt sööstis loom vorstitükkidele järele ning leidis ennast hetk hiljem luku tagant. Esiti kukkus vangistatud koer märatsema, ent Zagorski käratas talle peale, et püsigu aga vagusi. Koer tunnistas korravalvuri autoriteeti: keeras end bussi põrandale mõnusasti kerra ja jäi olukorraga leppides tukkuma. Kell pool üheksa olid munitsipaalpolitseinikud koeraga Pärnu loomade varjupaiga värava taga. Et seal polnud peale loomade hingelistki, jäid nad kolmekesi ooterežiimile. Õnneliku lõpuga lugu Kell üksteist saabus varjupaiga juhataja Toomas Jürgens. Vastupidiselt kartustele lasi soojas bussis taltunud koer endale puiklemata lingu kaela heita. Astus siis välja, takseeris uudishimulikult ümbrust, liputas sabakönti ja tervitas haugatusega varjupaiga hoovil elutsevaid liigikaaslasi. Seejärel vantsis Jürgensi kannul sõnakuulelikult kontoriks olevasse soojakusse, et ennastki varjupaika sisse registreerida. Juba eile pärastlõunal teatas Jürgens, et koera - tema nimeks osutus Donna - omanik tuleb kodust putku pannud hoolealusele järele. Õnneliku vahefinišini jõudis ka eilses Pärnu Postimehes ilmunud artikli «Hooletusse jäetud koer ootab aiamaal peremeest» peakangelase Kazbeki lugu. Temagi päästeti veterinaarteenistuse ametniku volitusel üksikvangistusest ja paigutati varjupaika. Jürgensi andmetel on üks inimene avaldanud soovi Kazbekk oma pere liikmeks võtta. |