Venemaa föderatsiooninõukogu välisasjade komisjoni juhi Mihhail Margelovi sõnul valmistab piirileppe puudumine probleeme nii Eesti kui ka Venemaa jaoks, seega tuleks lepe võimalikult kiiresti jõustada.
Margelov: piirileppe puudumine on probleem nii Eestile kui Venemaale
10. oktoober 2012, 23:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõik kahe riigi piiri puudutavad probleemid tuleb lahendada lepinguga. Leppe puudumine takistab piiril toimuvaid protsesse ja see kahjustab mõlemat riiki,» ütles Margelov kolmapäeval Interfaxile.
Tema sõnul peaksid Eesti ja Venemaa piirileppe sõlmima ja jõustama võimalikult kiiresti.
Riigikogu väliskomisjon koos kõigi riigikogu saadikutega otsustas teisipäeval teha valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone, et leida võimalusi piirilepingu sõlmimiseks.
Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikidega, sealhulgas Venemaaga, seisab riigikogu pressitalituse teatel valitsusele läkitatud kirjas.
«Lähtudes Vene Föderatsiooni algatusest, teeme valitsusele ettepaneku alustada konsultatsioone mõlemaid pooli rahuldava piirilepingu sõlmimiseks,» seisab kirjas.
Kirjale on alla kirjutanud väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Kaia Iva, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Sven Mikser ning fraktsioonidesse mittekuuluvate saadikute nimel Rainer Vakra.
Välisminister Urmas Paeti sõnul ei ole kindlasti mõistlik alustada Venemaaga piirileppe kõnelusi nullist ja kui konsultatsioone pidada, siis selle üle, et leida mõlemale poolele vastuvõetav lahendus kahe riigi vahelise piiri õiguslikuks fikseerimiseks.
«Valitsus arutab Venemaaga piirileppe kõneluste alustamise teemat lähiajal ja kujundab oma järgmised sammud,» ütles Paet BNSile, kommenteerides riigikogu teisipäeval valitsusele tehtud ettepanekut alustada Venemaaga piirileppe teemal konsultatsioone. Paeti sõnul on Vene pool selgelt öelnud, et nende jaoks 2005. aastal sõlmitud leppeid enam ei eksisteeri.
«Riigikogu ettepanek on alustada Vene poolega konsultatsioone eesmärgiga saada siiski piirilepe jõusse. Selle üle, kuidas seda saavutada, tulebki Vene poolega konsultatsioone pidada. Kindlasti ei ole mõistlik kõnelusi uuesti nullist alustada. Nii meie kui ka Vene pool on öelnud, et teisele poolele territoriaalseid pretensioone ei ole. Piirijoone kulgemises sai juba aastate eest kokku lepitud, ma ei näe küll põhjust selle osas midagi uuesti kõnelema hakata. Kui konsultatsioone pidada, siis selle üle, et kuidas leida mõlemale poolele vastuvõetav lahendus, et piir saaks õiguslikult fikseeritud,» lausus Paet.
Välisminister tõdes, et Eesti on parlamentaarne riik ja riigikogu teisipäeval tehtud avaldus piirileppe teemal on väga olulise kaaluga. «Selle ettepanekuga on ühinenud kõik riigikogus esindatud poliitilised jõud ja lisaks ka väliskomisjon, kus on samuti esindatud kõik riigikogu jõud. Sisuliselt on see kogu riigikogu ettepanek,» märkis Paet.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles 1. septembril, et Venemaa on valmis taas alustama Eestiga läbirääkimisi piirilepingu sõlmimise üle. «Nüüd oleme valmis alustama Eestiga uuesti läbirääkimisi, kuid ilma mingite üllatusteta, nagu viimati tuli Eesti parlamendi poolt,» ütles Lavrov Moskvas üliõpilastele esinedes.
Vene välisministri sõnul on Eestiga 2005. aastal allkirjastatud piirilepingus selgelt öeldud, et kummalgi poolel ei ole teisele territoriaalseid nõudmisi, näiteks 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga seoses. Lavrovi sõnul kinnitasid Eesti kolleegid talle 2005. aastal, et mingeid territoriaalseid nõudeid Eestil Venemaale ei ole ning sõlmitav leping sulgeb lõplikult kahe riigi vahelise piiri küsimuse. «Samas on Eesti parlamendis piirileppe ratifitseerimise seaduses mainitud Tartu rahulepingut, millega säilitatakse territoriaalsed nõudmised Venemaale,» lausus Lavrov.
Ta märkis, et sellistel tingimusel ei saanud Venemaa piirilepet ratifitseerida ja Vene pool oli sunnitud oma allkirja lepingult tagasi võtma.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa pirileppe 18. mail 2005 Moskvas.
Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepingu 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirileppelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirileppele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.