Eesti kooliõpilaste funktsionaalse lugemisoskuse taset tuvastanud rahvusvahelised uuringud näitavad, et ligi 20 protsenti põhikooli lõpetajatest ei saa ka suhteliselt lihtsatest kirjalikest tekstidest aru.
Uuring: viiendik põhikooli lõpetajatest ei mõista kirjalikke tekste
11. oktoober 2012, 23:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See tähendab, et ta ei saa aru lihtsamatest juhenditest, võib-olla kui kolm sõna on järjest, siis loetakse lause kokku ja saadakse mõttest aru, aga keerulisematest tekstidest ja sealhulgas näiteks tabelitest ja graafikutest, mis on ka tekstid, ei saada enam õigesti aru,» selgitas haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Maie Soll ERRi raadiouudistele, vahendas ERR Uudised.
Solli sõnul näitab rahvusvaheline kogemus, et funktsionaalset lugemisoskust peab arendama koolieelikust saati. Last ei tule mitte lugema sundida, vaid talle peab seletama, teda peab eakohaseid tekste vaatama meelitama ning lapses peab tekkima huvi ja harjumus.
«Üks väga oluline mõjutegur, mis on välja tulnud, on, et funktsionaalset lugemisoskust mõjutab see, kui palju loetakse oma lõbuks ja see ei pea tähendama, et ilukirjandust, vaid erinevat tüüpi tekste, nii et selles mõttes see motivatsioon ja huvi tekib lapses siiski juba enne,» ütles Soll ning lisas, et väga oluline on ka kodu roll ning see, kuidas vanemad lapsele lugemises eeskuju annavad.