Gümnaasiumist välja jäetud poiss seljatas kohtus kooli

Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi läinudkevadisest otsusest jätta keskkooli vastu võtmata poiss, kelle keskmine hinne oli 4,7, kujunes kuudepikkune kohtusaaga. Praegu on vaekauss poisi kasuks ning koolil tuleb ka kinni maksta pere kohtukulud.

Samal teemal: Kohtu kaudu kooli

VIIMASED KOMMENTAARID sdflasö Lendurist aferist  peaks õppima  kõigepealt  lennusimulaatorit  juhtima, seejärel  võiks mõelda inimeste  ... j-jaan Ära löö last-karu  näeb! Võlgnikule  tuleb karu kallale,aga  Hendrik ei karda karu. Teised kommentaarid

Möödunud kevadel GAGis põhikooli neljade-viitega lõpetanud poisi ema Heily Aaviku sõnul oli pere poja tuleviku suhtes rahulik: klassikaaslastega olid tal suhted head, õppimine ei ole kunagi probleem olnud ja selle kõrvalt jagus aega ka sportimiseks.

Aprilli keskpaigas kooli kodulehel avaldatud edasipääsenute nimekiri mõjus perele külma dušina – poissi seal ei olnud. Kool selgitas joone taha jäämist kehvade tulemustega koolisisestel katsetel. Katsed korraldati kolmanda veerandi lõpus. Kui ema hindamiskriteeriumide kohta küsis, esitati talle, nagu hiljem selgus, uus vastuvõtukord, mis tegelikult on seadusega vastuolus ja seega kehtetu. Vana korra järgi pidanuks edasi õppima pääsema oma kooli nelja-viielised õpilased, lisaks võetakse põhikooli ja gümnaasiumi seaduse järgi keskkooli vastu põhikooli lõputunnistuse alusel. Mullu juunis, kui Aavik viis sellele tuginedes kooli poja gümnaasiumisse võtmise avalduse, keeldus kooli sekretär seda vastu võtmast. «Üllatusena ei tulnud ka direktori kohtus öeldud põhjendus, et olen problemaatiline lapsevanem, samas ei osanud ta vastata kohtuniku vastuküsimusele, milles siis laps süüdi on,» meenutas Aavik. Kuigi kohus andis õiguse neile, ei ole Aaviku sõnul pojal vanasse kooli enam tagasiteed.

«Kuid meile on oluline, et poeg kasvaks üles teadmisega, et mitte tema ei ole rumal ja oma õiguse eest tuleb seista,» sõnas ta. Ta lisas, et kuna tegemist on maksumaksja raha eest töötava kooliga, siis ei saa õppeasutus kehtestada õpilaste valikul reegleid oma parema äranägemise järgi. Aavik viitas sellele, et kooli vastuvõetute nimekirjas oli ka neid, kelle keskmine hinne jäi alla nelja. «Kui kõikides koolides peaks kehtima ühesugune hindamissüsteem, siis kuidas saab kool väita, et ühe kooli kolm on tugevam kui teise kooli viis,» imestas Aavik.

Aaviku kasuks tehtud kohtuotsuse järgi saab 10. klassi õpilaskandidaatide nimekirja koostada alles siis, kui selgunud on põhikooli lõputulemused. Pealegi ei vastanud kohtu otsusel tõele koolijuhi möödunud aasta augustis öeldu, et üheski klassis pole paremusjärjestuse alusel poisi jaoks vaba kohta, sest samal ajal kuulutas kool välja lisakonkursi.

Aaviku sõnul ei tea paljud vanemad oma õigusi ning lepivad pimesi koolide suvaga õpilasi vastu võtta või tagasi lükata.

GAGi direktori Hendrik Aguri sõnul kaebab kool otsuse edasi Tallinna ringkonnakohtusse. Koolijuhi hinnangul sai vastaspool õiguse, sest vaidlus oli kohtule tülikas. «Meie arusaamade järgi on see nurivaidlus, kust reaalset tulemust ei tulnud ja üks pool oli täis põhimõttekindlust koolile koht kätte näidata,» sõnas Agur. «Kurb, et õpilane ja vanem on tänu avaldamise asemel valinud kättemaksu tee,» lisas ta. Koolijuhi sõnul pakkus ta kohtuvaidluse ajal ka kompromissi, et kool on nõus poisi vastu võtma, kui kumbki pool kannab kohtu- ja õiguskulud ning ei kommenteeri vaidlust avalikkuse ees. «Kõik märgid aga näitasid, et tegelikult puudus õpilasel endal soov kooli õppima asuda,» ütles Agur.