Pihkvamaal tahetakse mõnele tänavale anda Arnold Meri nimi

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Genotsiidis ja tsiviilelanike vastases ründes süüdistatav Arnold Meri mullu mais Hiiumaal Kärdla kultuurimajas alanud kohtuprotsessil.
Genotsiidis ja tsiviilelanike vastases ründes süüdistatav Arnold Meri mullu mais Hiiumaal Kärdla kultuurimajas alanud kohtuprotsessil. Foto: Raigo Pajula

Pihkva uudisteagentuuri teatel on lugejad teinud ettepaneku anda mõnele Pihkva, Porhovi või Luga tänavale reedel surnud Arnold Meri nimi.

Arnold Meri suri reedel 89-aastaselt ja ta maetakse 1. aprillil Liiva kalmistule oma perekonna hauaplatsile, kirjutab Pskovskaja Lenta Novostei.

Portaal teatab, et Porhovos on juba Nõukogude Liidu kangelase Arnold Meri nimeline tänav olemas.

Mullu juunis otsustas kohalik linnavõim anda uuele tänavale Meri nimi. Meri on linnaga ajalooliselt seotud, kuna sai selle kaitselahingustes 1941. aasta 18. juulil neli korda haavata, kuid ei lahkunud lahinguväljalt ja jätkas sõjaväelaste juhendamist. Selle eest omistati talle Nõukogude Liidu kangelase aunimetus.

2007. aasta 8. mail osales Meri Eestis laskurkorpuse mälestuskivi avamisel Porhovo lähistel.

Eelmise aasta mais Kärdlas alanud kohtuprotsessil ütles Meri pärast süüdistuse ettelugemist, et ta ei tunnista end genotsiidis süüdi.

Süüdistuse järgi küüditati toonase ELKNÜ keskkomitee esimese sekretäri Arnold Meri juhtimisel 1949. aasta märtsis Hiiumaalt Venemaale Novosibirski oblastisse Tatarski rajooni 251 inimest.

Küüditatutest 13 olid üle 75-aastased vanurid, kellest 11 surid teel. 16 küüditatut olid alla 18-aastased lapsed.

Arnold Meri sai 1941. aastal Nõukogude Liidu kangelaseks, 1942-1945 oli ta Eesti laskurkorpuse poliitosakonna ülema abi. 1948. aastal sai Meri Lenini ordeni, 1961. aastal oli ta Eesti NSV haridusministri asetäitja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles