Kuna koalitsioonipartnerid on lükanud tagasi regionaalminister Siim Kiisleri eelnõu kiireks haldusreformiks, siis arutab ta taas võimalusi selle teostamiseks lähiaastate perspektiivis IRLi saadikute koguga, mis koguneb järgmisel nädalal Paides.
IRL hakkab haldusreformi uuesti arutama
30. märts 2009, 14:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiisleri sõnul on olukord tõsine, sest haldusreformi pidurdamine koalitsioonipartnerite poolt võib viia paljud nõrgemad omavalitsused lähiaastatel kriitilisse seisu.
Ta on tutvustanud haldusterritoriaalse reformi seaduse eelnõu nii valitsuskabinetile kui koalitsioonierakondade esindajate ümarlauale parlamendis. Kava, mis võimaldab reformi teostada koos 2009. aasta oktoobris toimuvate kohalike valimistega, pole heakskiitu pälvinud.
«Tänaseks on üheselt selge, et koalitsioonipartnerid ei ole nõus haldusreformi 2009. aastal teostama, vaid on pigem valmis kandma vastutust otsustamatusest tingitud tagajärgede eest. Vastused regionaalministri palvele esitada seaduseelnõule konkreetsed parandusettepanekud on konstruktiivsuse asemel kahjuks sisaldanud silmakirjalikkust,» ütles Kiisler.
Tema hinnangul on samas nii poliitikute seas, kui ka ühiskonnas laiemalt esimest korda tekkinud laiapõhjaline arusaam, et Eesti haldusterritoriaalses korralduses tuleb teha jõulisi muudatusi.
«Praeguse omavalitsussüsteemi probleemid on viimaste kuude jooksul eriti teravalt välja joonistunud seoses halva majandusseisuga, mis läbi tulude langemise seab väga raskesse olukorda ka paljud omavalitsused.»
Kiisleri sõnul on languse jätkudes karta ka valdu ja linnu puudutavate halbade uudiste peatset sagenemist. Sellises olukorras käed rüpes istuda oleks vastutustundetu.
«Oleme jätkuvalt seisukohal, et haldusreform tuleb teostada nii ruttu kui võimalik. Kui me ei saavutanud üksmeelt 2009. aastal, siis ehk suudame kokku leppida 2011. aasta osas. Juhul, kui ka see ei õnnestu, peame sihiks seadma aastal 2013 toimuvad kohalikud valimised,» nentis Kiisler.
Haldusreform on Kiisleri sõnutsi Eesti poliitkoridorides «kuuma kartulina» veerenud juba kümmekond aastat ning nüüd oleme olukorras, kus reform on vältimatu ja on ka pälvinud avalikkuses märkimisväärse toetuse.
Selle teostamiseks peavad kõik erakonnad pea liiva alt välja tõmbama ja asuma ettekäänete otsimise asemel ühiselt tööle lahenduste leidmiseks, arvas minister.