Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa kinnitusel ei tähenda Reformierakonna rahastamise kriminaalasja lõpetamine, nagu oleks prokuratuur ja politsei teinud halba tööd.
Sepp: kriminaalasja lõpetamine ei näita politsei või prokuratuuri halba tööd
15. oktoober 2012, 16:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sepp ütles pressikonverentsil ajakirjanikele, et prokuratuuri ega politsei tööülesanne ei ole, veri ninast väljas, kedagi kohtu alla anda. «Sellepärast ma juba ennetan mõnda küsimust, kes arvab, et see on prokuratuuri või politsei läbikukkumine. Ma arvan, et absoluutselt ei ole. Siin tegelikult tehti tohutult tööd,» lausus ta.
Tema sõnul oli kriminaalasjal ka oma menetluslik tähtsus, kuna selgus mitmeid fakte, millest on kasu samalaadsete asjade menetlemisel tulevikus. «Nüüd ma tean, kuhu ei ole mõtet järelepärimist saata, nüüd ma tean, mida tuleb arvestada, mida ma millega tõendada saan. See andis päris suure kogemuse,» ütles ta.
Sepp selgitas tõendite kogumisel tekkinud probleemidest rääkides, et uurimise all oli mitu episoodi, kus tunnistajad kirjeldasid teatud telefonikõnesid ja nendele järgnenud kohtumisi, mille käigus anti üle sularaha. Kui tavaliselt tehtaks sel juhul tema sõnul kõneeristused, siis erakonnaalase kuriteo puhul neid seaduse järgi teha ei saa.
Samuti tõi ta näiteks olukorra, kus uurimise käigus nõuti välja riigikogu komisjoni istungite salvestusi, kuid neid ei väljastatud, leides, et see oleks põhiseadusele ja riigikogu kodukorrale tuginedes ebaproportsionaalne. «See oli olukord, mis menetlust iseloomustas,» ütles Sepp.
Küsimusele, mida leiti Reformierakonna kontori läbiotsimisel, vastas ta, et selle käigus koguti tõendeid, mis puudutasid töötajate vastutusvaldkondade jaotust. Samuti tehti erakonna serverist tema sõnul koopia ja analüüsiti läbi reformierakondlaste e-kirjad ning kontrolliti ka partei Euroopa Parlamendi valimiste kampaania kulusid puudutavaid dokumente.
«Juba esimesel päeval, kui kriminaalmenetlus sai alustatud, oli tulevase kahtlustatava Kristen Michali üks väiteid see, et raha, mida [Silver] Meikar üle kandis, oli hoopiski tema europarlamendi valimiste kampaania kulude tasaarvestus. Analüüsides neid dokumente paraku me ei tuvastanud, et kuidagi oleks üldse eristatavad Meikari kulud, seal ei olnud isikupõhist arvestust,» rääkis Sepp. «Selles mõttes oli see tõenduslikust küljest oluline. Me saime vähemasti midagi välistada.»
Samas ei saadud Sepa sõnul korraldada läbiotsimisi näiteks Michali ega riigikogu liikme Kalev Lillo juures, sest vahepeal oli muutunud kogu õiguslik taust. «Vahepeal oli õiguskantsler andnud seisukoha, et puutumatus on nii absoluutne, et tegelikult ei piisa ei prokuröri ega kohtuniku loast. Nii et lõppkokkuvõttes me ei teinudki neid,» lisas ta.
Riigiprokuratuur teatas täna ennelõunal, et otsustas Reformierakonna rahastamisskeemide uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse lõpetada, kuna kogutud tõenditest süüdistuse esitamiseks ei piisa. Varem oli kriminaalasjas erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumises kahtlustatavaks tunnistatud neli ning vastavalt pistise võtmises ja andmises kaks inimest.