Kui 2006. aasta viie esimese kuuga nabis politsei kinni 2723 alaealist purjutajat, siis selle aasta alguse «saagiks» oli 3443 alaealist. Politseiameti statistika kohaselt on jäänud eelmise aasta alguskuudega võrreldes rohkem vahele ka alaealisi, kes on üritanud alkoholi osta ja samuti on kasvanud nende täiskasvanute hulk, kes on alaealiste palvel neile alkoholi muretsenud. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | Tanel Asja ei saa vaadata ainult alkoholi tarbinud noorte numbri nurga alt, meie laulva revolutsiooni laps...
fantaasia Vähe fantaasiat sellel abilinnapeal Mutlil. Kehtestada vanusepiirang joomapidudele selle asemel et n...
|
| Politseiameti politseitöö osakonna analüüsi- ja planeerimistalituse vanemkomissar Marilis Sepp tunnistas, et politseistatistika põhjal ei saa just väita, et olukord oleks järsult halvenenud ja alaealised rohkem alkoholi pruukima hakanud. «Küll aga on alaealistega tegelemine politsei üks prioriteet,» tõdes Sepp. «Erinevad analüüsid on näidanud alkoholi seost õigusrikkumistega, mistõttu on alaealistele alkoholi kättesaadavuse raskendamine ka üks preventiivne meetod tõsisemate õigusrikkumiste ärahoidmiseks.» Riigikogu spiiker Ene Ergma nägi alaealiste seas kasvava alkoholilembuse üheks põhjuseks seda, et lahjad alkohoolsed joogid on liiga kergesti kättesaadavad, odavad ning ostma kutsuvas pakendis. «Kui 10-aastane laps võtab lonksu viina, siis on selle vastiku maiste tõttu üsna ebatõenäoline, et ta seda uuesti proovida sooviks,» arvas Ergma. «Kui aga maitsta sädelevas, tõeliselt kutsuvas pakendis siidrit, mida filmides ka juuakse ning kui eksponeeritakse lahedat eluviisi, ja jook on pirni- või kirsimaitseline, siis on väga kerge libedale teele sattuda.» Samas leidis Ergma, et keelud-käsud ei aita, pigem tuleks tegeleda kodudes laste kasvatamisega ja samuti lahjema alkoholi hinna tõstmisega. «Kõrgema hinnaga saaks ehk ostmist veidi piirata,» pakkus Ergma. Sotsiaalminister Maret Maripuu toonitas samuti koduse kasvatuse olulisust, kuid leidis, et vastutus laste ja noorte eest peaks laienema ka kodust väljapoole. «Võtame kasvõi tavalise elulise näite, kuidas meie supermarketites alkoholi müüakse. Kahjuks on mõnes suurpoes õlled-siidrid limonaadidega läbisegi,» kahetses Maripuu. «Kahjuks tuleb müügile üha rohkem ka sellised siidreid ja long-drink’e, mida noored ei peagi alkoholiks, pigem kärtsumaks limonaadiks. Alkoholi kibe maitse on osavalt jõhvika ja apelsini maitse taha peidetud.» Minister pakkus, et võib-olla oleks vaja kauplustes alkoholi müük ümber korraldada selliselt, et kõik alkoholi sisaldavad joogid, sealhulgas õlu ja siider ongi paigutatud eraldi riiulitele, kus on kõigile selge, millega tegemist. Õllesummerile vanusepiirang? • Äsja lõppenud neljapäevasel Õllesummeril jäid politseile alkoholi tarbimise või joobes olekuga vahele 132 alaealist noort. • Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on kõige murettekitavam just alaealistele alkoholi müümine. • «Kontrollidest hoolimata leidub kauplejaid, kes alkoholi müües kliendi vanusest ei hooli ja ka täiskasvanuid, kes peavad alaealiste purjutamist normaalseks nähtuseks, aidates neil alkoholi osta,» märkis Mutli. «Selleks, et alaealiste alkoholi tarbimise probleemi ära hoida, tuleb korraldajatel tulevikus kindlasti kaaluda üritusele sissesaamiseks vanusepiirangu kehtestamist.» |