Riigikogu asub apteekide asutamispiiranguid muutma

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikogu otsustas täna toetada õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut ning asuda muutma ravimiseadust, kus sätestatud apteekide asutamispiirangud on õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega vastuolus.

Ettepaneku poolt hääletas 38 koalitsioonisaadikut ja vastu oli 20 opositsiooni kuuluvat riigikogu liiget, ainsana jäi erapooletuks reformierakondlane Andrei Korobeinik. Ettepaneku toetamisega sai parlamendi sotsiaalkomisjon ülesande algatada eelnõu, mis viiks ravimiseaduse põhiseadusega kooskõlla.

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste rõhutas riigikogu ees komisjoni seisukohta, mille kohaselt peab ravimiseaduse põhiseadusega kooskõlla viimine tagama vaba turu ja tervishoiu kaitstuse parimal võimalikul viisil. Tema sõnul pidas komisjon oluliseks, et asutamispiirangute kaotamisega samaaegselt oleks välja töötatud efektiivne meede maa-apteekide säilitamiseks või nende rajamise soodustamiseks.

«Olukorras, kus asutamispiirangud kaotatakse, kuid efektiivset meedet maa-apteegi toetamiseks välja töötatud ei ole, esineb oht, et apteegiturul ei teki siiski loodetud vaba konkurentsi. Sellise olukorra vältimiseks ning põhiseadusest tulenevate printsiipide ja õiguste kaitseks võib kaaluda ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamist näiteks ning maa-apteekide toetusmeetmete, näiteks tasandusfondi rakendamist,» ütles Maruste.

Sotsiaalkomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Margus Tsahkna ütles samuti, et ettepaneku toetamisele peab järgnema sisuline töö, et välja töötada õiguspärane seadusemuudatus, mis arvestaks ka kõigi osapoolte huvidega. Tema sõnul peab muudatus tagama ravimite kättesaadavuse tarbijale võimalikult headel tingimustel üle Eesti ning samas riivama võimalikult vähe ettevõtlusvabadust.

Ettepanekule vastu hääletanud keskerakondlane Marika Tuus-Laul oli aga seisukohal, et 2005. aastal seatud piirangud, mille eesmärk oli takistada apteekide koondumist maalt linna, on hakanud täitma oma eesmärke ja neid kaotama ei peaks. Ta osutas, et aastate jooksul on korduvalt tahetud piiranguid kaotada ning juba piirangute jõustumisel asusid ärimehed nende vastu võitlusse.

Või ongi maa-apteekide kaotamine eesmärk omaette? Siis ometi saate kord apteegituru liberaliseerimise nime all tuua ravimid bensiinijaamadesse ja poodidesse ja Säästumarketi müüja hakkab teile nõu andma.

Tuus-Laulu sõnul seisab riigikogu valiku ees, kas väikesed rohupoed jäävad maale alles või antakse taas roheline tee ketiapteekide vohamisele suurlinnade magusates ja valgusküllastes kaubanduskeskustes, äritänavatel ja turismi atraktiivsetes kohtades, kus neid on tema sõnul niigi üleliia palju.

Ta märkis, et kui piirangud kaotatakse ja seetõttu maa-apteegid kaovad, ei ole apteegivõrgu taastamine Eesti riigile enam tulevikus majanduslikult jõukohane. «Või ongi maa-apteekide kaotamise eesmärk omaette eesmärk? Siis ometi saate kord apteegituru liberaliseerimise nime all tuua ravimid bensiinijaamadesse ja poodidesse ja Säästumarketi müüja hakkab teile nõu andma,» lisas ta.

Õiguskantsler ütles täna riigikogus, et praegune rahva tervist kahjustav olukord on kestnud juba pikemat aega, ning soovitas piirangud viivitamatult tühistada. «Juhul, kui tahetakse tegelda maa-apteekide küsimusega, see on eraldiseisev teema. Ja kuna tõenäoliselt maa-apteegid kasumit ei saa, siis on see omaette programm, sotsiaalne programm, mis nõuab ka omaette tegelemist. Aga minu palve on osundatud põhiseadusvastane piirang tühistada,» ütles ta.

Teder leidis 20. septembril riigikogule saadetud ettepanekus, et praegused piirangud ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ega õigusta seetõttu nendega kaasnevat ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riivet. Varem on piiranguid kritiseerinud ka nii konkurentsiamet kui riigikontroll.

Teder meenutas, et asutamispiirangute kehtestamise hetkeks oli apteegiteenuse turul kujunenud olukord, kus linnades oli apteekide vahel tihe konkurents, kuid maapiirkondades apteekide arv järjest vähenes ning teenus polnud kõigile inimestele geograafiliselt kättesaadav. Seetõttu võttis riigikogu 2005. aastal vastu otsuse piirata uute apteekide asutamist, mille otseseks tagajärjeks on tema sõnul valdavalt apteegiteenuse osutamise turgude lukkuminek uutele tulijatele.

Tederi sõnul on nende sätete kehtestamist põhjendatud vajadusega tagada kõigile inimestele apteegiteenuse võrdsem ja parem kättesaadavus. «Ometi pole selliste geograafiliste ja demograafiliste piirangutega võimalik saavutada apteegiteenuse kättesaadavust piirkonnas, kus kvaliteetse teenuse pakkumiseks puudub piisav nõudlus, mis motiveeriks ettevõtjat teenust osutama,» ütles ta.

Samuti takistavad piirangud Tederi sõnul suure nõudlusega piirkonnas ettevõtlusalast tegevust neil, kes sooviksid apteegiteenuse osutamist alles alustada või oma tegevust laiendada. Teisisõnu oleneb juurdepääs teenuse osutamisele tema sõnul sellest, kes tegutses apteegiteenuse turul enne piirangute kehtestamist.

Teder märkis, et kuna ravimite tarbijale müügi kanalid on seaduse alusel piiratud apteekidega, siis ulatub turulukk väljapoole apteegiteenust, mõjutades konkurentsi ka hulgimüügi tasandil. «Ettevõtjate taoliseks erinevaks kohtlemiseks pole aga objektiivset ja mõjuvat põhjust. Vastupidi, kõnealused piirangud on praktikas asunud vastu töötama eesmärgile, miks need piirangud üldse kehtestati,» lausus ta.

Õiguskantsler lisas, et tema hinnangul tuleks püüda sama eesmärki saavutada ettevõtlusvabadust vähem riivaval moel. «Seejuures leian, et sellistes piirkondades, kus pakkumist oleks piirangu puudumisel piisavalt, tagab vaba konkurents teenuse kättesaadavuse ilma ettevõtlusvabadust ja võrdsuspõhiõigust piiramata. Apteegiteenuse turuluku kaotamine avardaks ravimimüügiga tegelevate ettevõtjate võimalusi turgu haarata ja laieneda, mis aitaks muuta kujunenud olukorda, kus ravimimüügi jae- ja hulgimüügiturge kontrollivad suures osas kaks suurt ettevõtjat,» märkis ta ettepanekus.

Ettepanekule on vastuseisu avaldanud nii Eesti Apteekide Ühendus kui Eesti Apteekrite Liit, kelle hinnangul ei ole õiguskantsler teemat piisavalt analüüsinud, kuulanud ära turuosaliste seisukohti, tutvunud Euroopas tehtud asjakohaste uuringute ja Euroopa Kohtu praktikaga ega tunne ravimivaldkonda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles