Riiklik lepitaja Henn Pärn kohtus täna meedikute streigi osapooltega, ainsana tulekust keeldunud arstide liidule saatis ta täna pärastlõunal kirjaliku kutse ja loodab nendega kohtuda hiljemalt homse jooksul.
Riiklik lepitaja: praegusest paremat pakkumist arstidele ei tehta
16. oktoober 2012, 11:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjaga on kiire, sest homme kukub haigekassa antud tähtaeg viimase pakkumise vastuvõtmiseks. Seega on Henn Pärnal kohtumiseks arstidega viimane võimalus homse päeva jooksul. Täna keeldus arstide liit lepitaja juurde minekust, väites, et ühes töötülis kaks korda lepitusmenetlust seadus ette ei näe.
«Saatsin arstide liidule kirjaliku kutse konsulteerima, mitte lepitama,» ütles Pärn Postimehele.
Ülejäänud streigi osapooled - haigekassa esindajad, sotsiaalminister, õdede ja tervishoiutöötajate esindajad - käisid täna lepitaja juures ükshaavald konsulteerimas.
Pärn on oma sõnul väga huvitatud sellest, et kasutada ära haigekassa antud ajalimiit viimati pakutud palgatõusuks: möödunud nädalal tehtud ettepaneku kohaselt võiks hooldajate palk järgmisel aastal tõusta ligi 14 protsenti, õdedel ligi 10 ja arstidel kuus protsenti. «Minu teada sündis see kompromiss väga raskelt,» ütles Pärn.
«Minu tänaste konsultatsioonide tulemusel ministri ja haigekassaga sai mulle küll selgeks, et uut pakkumist ei tule. Kui selles osas homme õhtuks kokkulepet ei sünni, siis tõenäoliselt reedel haigekassa nõukogu läheb edasi esialgse versiooniga palgatõusust, kus räägiti palgatõusust 3 ja 6 protsenti,» rääkis Pärn.
Ta rõhutas, et see on tema tunnetuslik arusaam olukorrast.
«Ministriga on meil kindel kokkulepe, et küsimustes, mis puudutavad residente ja kiirabi, mille rahastamine tuleb riigieelarvest, on minister nõus allkirjastama dokumendi, millega ta läheb valitsusse ja riigikokku ning ta arvab, et neil õnnestub seda täita,» lisas Pärn.
Pärna sõnul on esitatud tööandja poolt uus kollektiivlepingu projekt, sellesse on juba arstide ettepanekuid tehtud, mistõttu hakkab protsess uuesti peale. «Kollektiivsete töötülide seadus ütleb, et rahu saabub ainult leppimise korral. Kuidagi pole seal kirjas, et samas küsimuses ei või uuesti pöörduda [lepitaja poole – toim],» märkis Pärn.
Kui arstid laua taha ei tule, on Pärnal väga raske oma ettepanekuid teha. «Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe poolte vahel, mitte keegi ei saa sundida. Kui arstide liit keeldub sellest, tähendab see, et ta ei taha. Praegu pakutakse vahendust, kui pooled omavahel pole suutnud kokkuleppele jõuda. Võiks ju kasutada lepitajat, aga kui seda ei taheta, siis järelikult ei tahetagi...»
«Meil on eesmärk saavutada üleriigiline, kõiki hõlmav kokkuleppe, mitte ainult streikijatele,» sõnas Pärn. «Meil on väga võimekaid ametiühinguid – ka neid, kes on praegu kõrvale jäänud – ja selleks, et saavutada meditsiinis rahu ja tasakaal, peaks olema kaasatud kõik osapooled. Vastasel juhul ei ole kokkuleppel mõtet,» leidis riiklik lepitaja ja lootis, et tal siiski õnnestub arstide liiduga rääkida.
Arstid: lõksu me end püüda ei lase
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles täna hommikul, et ametlikku kutset riikliku lepitaja juurde pole arstide liit saanud ja eile hilisõhtusest telefonikõnest riikliku lepitajaga ei saanud arstide liidu juht Andres Kork küll aru, et teda oleks kuskile kutsutud. Kirjalik kutse tähendaks aga uue lepitusmenetluse algust ja selles arstide liit osaleda ei saa.
Rehemaa nõustus, et ehk on tõesti töötülitsejatel vahendajat vaja. «Kui haiglate liit pöörduks mõne teise vahendaja poole, aga praeguses seisus on meil tõepoolest väga selline tunne, et meid püütakse uue lepitusmenetlusega lõksu püüda. Seda me ei saa aktsepteerida.»
«Meie soov on, et haiglate liiduga läbirääkimiste juures oleks ka sotsiaalminister ja haigekassa juht, minister on seal ühe korra ka käinud ja tuletan meelde, et siis just lepiti kokku, millistes piirides meie oma pakkumise võiksime teha, mille me eelmisel kolmapäeval ka tegime. Nüüd öeldakse, et ka selliseid võimalusi pole,» meenutas Rehemaa.
«Mina ei oska enam seda situatsiooni hinnata, keegi peaks seda kõrvalt vaatama,» ütles Rehemaa. Riiklik lepitaja ei saa see tema hinnangul olla, sest tema peab käituma nii, nagu seadus ja tema põhimäärus ette näeb.