Pronkssõduri pooldajad on kogunud vastastest enam allkirju(71) 10.08.2006 20:50 BNS
Tõnismäe pronkssõduri pooldajad olid neljapäeva seisuga kogunud paartuhat
allkirja rohkem, kui monumendi teisaldamise taotlejad.
Pronkssõdur Tallinnas Tõnismäel. Foto: Toomas Huik
Algatusrühma «Tõnismägi» liige Dimitri Klenski teatas BNS-ile, et 10. augusti
seisuga on kogutud pronkssõduri Tõnismäele jätmise toetuseks 14 541
allkirja.
VIIMASED KOMMENTAARID
Metsamees Mis arvate mis oleks juhtunud kui ameeriklased oleks oma pronkskuju pannud Hirosimasse või Nakasakis...
apolit mina pole kuhugi allkirja andnud ega anna ka. Aga karta on, et pooldajad on enamjaolt venelased ning...
Grupp Tõnismägi on loodud riigikogus esindamata, venekeelset elanikkonda
esindava Konstitutsioonipartei, kohalikel valimistel edutult esinenud Klenski
Nimekirja ning pronkssõduri juures valvet pidava liikumise «Öine vahtkond»
koostöös.
Allkirjade kogumine algas maikuus.
Pronkssõduri teisaldamise poolt saab internetis anda allkirju kahes
kohas.
Rahvaalgatuse korras avatud aadressil http://www.zone.ee/mahapronkss6dur/ on neljapäeva
seisuga oma allkirja andnud 8468 inimest. Allkirjade kogumine algas 12.
mail.
Kampaania algatajad kutsuvad üles viima pronkssõduri monumendi
okupatsioonimuuseumisse, kus soovijad võivad seda edaspidi mõõduka tasu eest
vaatamas käia.
Juba mitu aastat saab anda pronkssõduri teisaldamise toetuseks allkirja ka
aadressil http://www.hot.ee/mahapronkss6dur/,
selle internetilehekülje taga on Isamaaliit.
Neljapäevaks oli sellele üleskutsele alla kirjutanud 2079 inimest.
Välisminister Urmas Paet selgitab, miks on meilegi oluline, et Aafrika pääseks vaesuse lõksust ja lõppeksid põgenikepaatide massilised randumised Euroopas.
Miks Eesti kergejõustik kärssab, küsib Priit Pullerits, esitades pika
faktiloetelu meie aegade esinduslikuma ja paljulubava EMi-koondise traumade ja
kõrbemiste valguses. Pulleritsu meelest puudub kergejõustikus Mati Alaveri
sarnane tipptreener.
Kuigi moodsad tuumajaamad ei ole senise kogemuse järgi eriti ohtlikud, hirmutab rahvast ikkagi väga ränkade õnnetuste võimalus. See hirm on reaalne poliitiline tegur, millega demokraatlik ühiskond peab arvestama, märgib Ott Toomet Århusi Ülikoolist.
Mõne nädala eest Postimehes ilmunud lugu jalgratturile rusikatega kallale tunginud autojuhist on vaid üks näide praegusest karmist olukorrast teedel ja tänavatel. Kibe tõde on seegi, et ligi pooled ratturitega juhtunud õnnetustest on pedaalijate endi tekitatud, kirjutab Hawaii Expressi turundusjuht Priit Salumäe.
