Siseminister Ken-Marti Vaher tegi ettepaneku tõsta politseiametnike ründamise eest ette nähtud karistuse ülemmäära seniselt viielt aastalt kõrgemale ja muuta see tegu esimese astme kuriteoks.
Politseinike ründamine tahetakse muuta esimese astme kuriteoks
17. oktoober 2012, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministri ja justiitsministri eilsel koostöökohtumisel käsitlesid ministrid põhjalikumalt raskete varjatud ja organiseeritud kuritegude tõkestamise ja kriminaaltulu konfiskeerimise tulemusi ja politseiametniku ründmise eest ette nähtud karistuste proportsionaalsust.
Kohtumisel andsid prokuratuuri, politsei- ja piirivalveameti ning kaitsepolitsei esindajad ülevaate organiseeritud kuritegevuse trendidest ja kriminaaltulu tuvastamise edukusest.
Käesoleva aasta septembris alustas PPA koosseisus tööd kriminaaltulu tuvastamise keskne üksus, mille ülesandeks on kuritegeliku tegevuse käigus saadava ebaausa tulu väljaselgitamine ning koos teiste õiguskaitseorganitega konfiskeerimine.
Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on kuritegevuse tõkestamisel väga oluline roll nii ennetustööl kui ka kuritegevuse ebatasuvaks muutmisel kriminaaltulu konfiskeerimise kaudu.
«Ebaausalt teenitud vara konfiskeerib riik rohkem juba praegu, keskkriminaalpolitseis loodud spetsialiseeritud üksus loodi selleks aasta alguses,» selgitas Vaher. «Kurjategijatelt ära võetud ja riigieelarvesse kantud summad on samuti kasvanud tänu selle üksuse rakendamisele.»
Ühe kuriteoennetuses olulisema valdkonna – narkokuritegude avastamise käigus on 2012. aasta jooksul arestitud 140 000 eurot kriminaaltulu, millest 45 000 eurot on juba ka kohtu otsusega konfiskeeritud. Kokku on 2012. aasta 9 kuuga arestitud ligi miljon eurot.
Olulise päevakorrapunktina lahati ka politseinike suhtes toime pandud rünnakute eest ette nähtud karistuste rangemaks muutmist. Siseminister tegi ettepaneku tõsta senist politseiametnike ründamise eest ette nähtud karistuse ülemmäära seniselt viielt aastalt kõrgemale ja muuta see tegu esimese astme kuriteoks.
«Tööülesandeid täitva korrakaitsja ründamine on oma sisult erinev tavalisest rünnakust ning näitab ründaja lugupidamatust riigivõimu suhtes,» toonitas Vaher.
Siseministri ja justiitsministri ühise otsuse kohaselt antakse seaduse vastavate paragrahvide võimalik muutmine karistusseadustiku kodifitseerimiskomisjonile analüüsimiseks ja hinnangu andmiseks.
Justiitsminister Kristen Michal sõnas, et toetab siseministeeriumi seisukohta politseiametnike ründamise tõsidusest.
«Avalikku turvalisust tagava ametiisiku ja politsei vastased ründed ei ole asjad, millesse peaks kergelt suhtuma,» sõnas Michal. «Karistusõiguse kodifitseerimiskomisjon vaatab kindlasti kogu võimuesindajate ründamise temaatika laiemalt üle ja sellest saavad vajadusel tuleneda muudatused. Et teema on oluline turvalisuse tagamisel, püüame sellega karistusseadustiku ülevaatamise käigus tegeleda ennaktempos.»
Korralise kohtumise käigus andsid politsei ja prokuratuur ülevaate omavahelise koostöö hõlbustamiseks tehtud sammudest ja tutvustasid plaani võtta kasutusele ühtne elektrooniline andmevahetussüsteem, mis võimaldab avalik-õiguslikke nõudeid paremini kohtutäiturite ja pankrotihaldurite vahel jaotada.
Lisaks tehti ülevaade siseministeeriumi struktuurimuudatustest, tutvuti käesoleva aasta alguses siseministeeriumi alluvusest justiitsministeeriumi juurde liidetud karistusregistri töötulemustega, Tartu Ülikooli juurde karistusõiguse instituudi loomise ideega ja riigi õigusabi määramise temaatikaga.
Riigi kuritegevusvastased prioriteedid kinnitati esimest korda valitsuse poolt 2004. aastal. Ühiste põhieesmärkidena määratleti võitlus alaealiste poolt ning nende suhtes toime pandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega, ja võitlus organiseeritud kuritegevusega, eelkõige uimastite, rahapesu ja inimkaubandusega seotud kuritegevusega.