Kui õitsenguaastail näitasid paljud ettevõtjad koostöösoovi avaldanud Eesti Postile ust, siis raskel ajal on olukord vastupidine.
Postiletid meelitavad kundesid ligi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjus on lihtne – poodnikud näevad nüüd postiletis võimalust kundesid ligi meelitada, postifirma saab aga valutumalt sulgeda kahjumiga töötanud postkontoreid.
16 aastat Viinistu kandi rahvast teenindanud postitöötaja Mare Maaniit lukustab täna töölt lahkudes enda järel postkontori ukse viimast korda. Homme, kui Viinistu postkontorit enam pole, alustab ta aga uut tööd müüjana Viinistu kaupluses, kus peale esmatarbekaupade saab ka peamisi postiteenuseid kasutada.
Maksab sümboolse summa
Naljakuu esimesel päeval alustab lisaks Viinistu kauplusele tööd uus frantsiisipostkontor ka Oru koolimaja raamatukogus. See tähendab, et raamatukogu ja pood avavad postileti, kus kohalik töötaja hakkab lisaks tavapärastele teenustele pakkuma tähtsamaid postiteenuseid.
Eesti Postile on need viiendaks ja kuuendaks kontoriks, kus kohalik asutus või ettevõte on postkontori teenused üle võtnud.
Kui tavapäraselt tähendab frantsiis, mille õpikunäiteks tuuakse enamasti McDonald’si kiirtoiduketti, et iseseisev ettevõte saab kasutamiseks suure kontserni kaubamärgi ning maksab selle eest kontsernile tasu, siis frantsiisipostkontorite puhul on asi vastupidine.
Kahe uue postkontori puhul maksab Eesti Post teenuse osutajale peale, ehkki summad on sümboolsed.
«Eesti Post katab raamatukoguhoidja lisanduva personalikulu, rohkem rahalisi suhteid meie vahel pole,» kinnitas Oru vallavanem Vello Jõgisoo. «Mingile kompromissile tuli ikka minna, kõiki teenuseid raamatukogus teha ei saa, osa toiminguid tuleb teha Kose postkontoris või kirjakandja koju tellida.»
Viinistu kaupluse emafirma Grenster juht Reet Rohumets kinnitas, et võrreldes postkontoris pakutud teenustega kaob postiteenuste kauplusesse kolides näiteks postipakkidega tegelemine. «Tähitud kirjade saatmine ja maksete tegemine jääb, aga postisaadetised viiakse kliendile otse kätte,» selgitas Rohumets.
Eesti Posti postiteenuste divisjoni juht Jaan Vainult tõdes, et kui varem puudus ettevõtteil huvi frantsiisi alusel postkontoriteenuseid pakkuda, siis majandussurutise ajal on firmad hakanud nägema selles pigem võimalust. «See annab näiteks kauplustele võimaluse klient oma poodi meelitada,» sõnas Vainult. «Nüüd on ettevõtted sellest juba ise huvitatud.»
Kasumit ei teeni
Tõsi, pisikeste frantsiisikontorite pidajaile peab postifirma praegu peale maksma, ehkki summad on väikesed. «Meie hüvitame peale lisatöötasu veel mööbli, rohkem kulusid me ei kata,» selgitas Vainult. «Kuid iga lepingu puhul vaatame koha ja tingimused eraldi üle ja arvestame ka potentsiaalsete klientide hulgaga.»
Eesti Posti teenuste pakkumine Viinistu kaupluse kaudu on Reet Rohumetsa kinnitusel siiski rohkem vastutulek kohalikele elanikele, ettevõttele see kasumlik pole.
«Külas on palju vanemaid inimesi, kes on harjunud näiteks oma maksuasju postkontoris ajama. Raamatukogus on internet ka, aga vanem inimene tahab sageli ikka, et tal asjad reaalselt paberi peal olemas oleks,» sõnas ta. «Kaupluses saabki kolmel päeval nädalas olema võimalus maksete tegemiseks, ajalehtede tellimiseks, tähitud kirjade saatmiseks.»
Samas kinnitas Vainult, et Eesti Post valib välja ka piirkondi, kus toimida klassikalise frantsiisiskeemi järgi ehk anda postiteenuse pakkumine üle ettevõtjale, kes maksab selle eest Eesti Postile tasu. Lähemalt Vainult sellest esialgu rääkida ei soovinud, viidates ettevõtmise algusjärgule.
Frantsiisikontorites võetakse vastu liht- ja tähtkirju ning rahakaarte, perioodikatellimusi ning müüakse postmarke, -kaarte ja ümbrikke. Eesti Postil on 406 postiasutust üle Eesti. Postifirma tõi positiivse eeskujuna näiteks aga Soome Posti, kellele kuulub riigis 200 postkontorit, ligikaudu tuhat kontorit töötab frantsiisilepingute alusel.
Frantsiis
• Frantsiis kõige tavapärasemas tähenduses tähendab firma ärikontseptsiooni müümist või rentimist teistele ettevõtetele.
• Õpikunäide frantsiisi toimimisest on ülemaailmne McDonald’si kiirtoidukett, kus McDonald's pole laienenud mitte niivõrd tütarfirmasid asutades, vaid kohalikele ettevõtetele oma kaubamärgi ja kontseptsiooni kasutusõigust müües.