Mai keskel suleti üheksa päästekomandot, kuid allesjäänutes jätkuvad ümberkorraldused siiani, mis tähendab, et päästjad viiakse üle komandodesse, kus neist on puudus. Näiteks peab Rakvere päästekomandost lahkuma viis päästjat.
Mitmes komandos jääb päästjaid vähemaks
17. oktoober 2012, 21:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit saatis päästeameti peadirektor Kalev Timbergile pöördumise, milles tunneb muret, et Rakvere päästekomando isikkooseisu plaanitakse vähendada, mis tähendavat omakorda, et komandosse jääb kahe mehitatud päästeauto asemel üks.
Liit viitab, et Rakvere päästekomando päästetööde koormus on suur, 1088 väljasõitu 2011. aastal.
«Kui nüüd jääb sellist koormust kandma ainult üks päästemeeskond, ei ole võimalik tagada Lääne-Virumaa elanikele õigeaegset päästeteenust, mis on meie seisukohalt lubamatu,» seisab pöördumises. «Selline olukord võib kaasa tuua elanikele õigeaegse abi andmise kaugenemise, et päästa nende elusid ja vara.»
Päästeametist öeldi Postimehele, et tegu ei ole uue reformiga, vaid see on seotud mais alanud komandode sulgemise ja ümberkorraldusega, millega sai täiendavalt 25 päästekomandot aastaringse elupäästevõimekuse.
Päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe kinnitas, et Rakvere komando isikkoosseisuks on plaanitud 32 meest. Praegu on seal tööl 37 meest.
«Selle aasta üheksa kuu keskmine valvekoosseis on olnud Rakveres 6,8 meest ja see on plaanis viia 6 mehe peale,» rääkis ta. «Sisuliselt tähendab praegune olukord, et Rakvere teise põhiauto peale mehi ikkagi rohkem pole panna kui 1+1, kuid selline isikkoosseis üksi elupäästevõimekust ei taga juhul, kui ta peaks üksi tegutsema ilma esimese põhiauto isikkoosseisuta.»
Ta lisas, et on vale rääkida esimesest ja teises põhiautost ja teise põhiauto kaotamisest selles võtmes, justkui mõlemad oleks elupäästevõimekusega, sest teine põhiauto seda pole.
Rakverre jääb üks põhiauto neljaliikmelise (1+3) koosseisuga. Lisaks saab kahe mehega siis erinevalt olukorrale käituda – nad on kas kahekesi paagi või redeliga või mõlemaga üks mees või siis näiteks tehakse põhiauto 1+4 mehega, mis suudab oluliselt kiiremini suitsusukeldumisel elusid päästa.
«Komandode ümberkorraldusele eelnes põhjalik analüüs, eesmärgiks oli ja on endiselt suurem elupäästevõimekus ehk suurendada isikkoosseisu seal, kus need ei vasta elanike arvule ja riskidele,» kinnitas Vallimäe. «Selleks, et seda teha olemasoleva eelarve raames paigutati isikkoosseis ümber nii suletud elupäästevõimekuseta komandodest kui ka osa suurtest komandodest.»
Päästekomando võrgustiku ümberkorraldamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
- Riiklik päästekomando on piirkonnas, mille elanike arv on 5000 kuni 24 999 elanikku ja tagab valmisoleku 24/7 vähemalt 1 põhiauto ja üldjuhul 4-liikmelise päästemeeskonnaga.
- Üle 25 000 elanikuga piirkonnas tagab riiklik päästekomando valmisoleku 24/7 üks põhiauto ja 5-liikmelise päästemeeskonnaga, piirkonnas reageeritakse sündmuskohale 15 minuti jooksul.
- Üle 50 000 elanikuga piirkonnas tagab riiklik päästekomando valmisoleku 2 põhiauto ja 9-liikmelise päästemeeskonnaga, piirkonnas reageeritakse sündmuskohale 10 minuti jooksul.
Rakvere päästekomando teeninduspiirkonnas on ligi 33 300 elanikku, mis on võrreldav Keila päästekomando piirkonna ligi 36 000 ja Viljandi päästekomando piirkonna ligi 30 000 elanikuga. Vallimäe märkis, et Keila isikkoosseis on 27 ehk Rakverest väiksem, ehkki seal on rohkem elanikke. Samas on Rakveres teenuseks ka kõrgustest pääste, mis tähendab redelautot ja see eeldab ka omakorda isikkoosseisu.
Rakvere väljasõite oli aastatel 2009-2011 kolme aasta peale kokku 3070, Keilal 2293. Kuid hoonetulekahjude väljasõitude võrdluses on kolme aasta näitaja Rakvere komandol 320, Keilal 334. Käesoleva aasta üheksa kuuga on Rakvere komandos kokku tehtud 500 väljasõitu.
Vallimäe kinnitas, et päästeametil on olemas analüüs terve Eesti parema elupäästevõimekusega katmiseks ning päästjate arvu ei ole amet komandode ümberkorraldusega soovinud vähendada.
«Me suurendasime isikkoosseisu neis kohtades, kus seda oli või on väga vaja ja see isikkoosseis on tulnud suletud komandodest ja tuleb veel suurematest komandodest,» täpsustas Vallimäe.
Rakveres n-ö üle jäävatele päästjatele pakutakse võimalust liikuda sinna, kus on puudujääk ja selleks käivad läbirääkimised.
Küsimusele, kas päästeametil on plaanis lähiajal veel mõne päästekomando isikkooseisu vähendada, vastas Vallimäe, et suurem täituvus on praegu lisaks Rakvere 5 inimesele veel Viljandis (puudutab 7 inimest), Jõhvis (3 inimest), Kohtla-Järvel (3 inimest), Kuressaares (3 inimest) ja Tartus (1 inimene).
«Enim oleks vaja isikkoosseisu suurendada praegu Sillamäel, Järvakandis, Pärnu-Jaagupis ja Iisakul,» lisas ta. «Päästjate üldarvu me vähendada ei ole soovinud ega soovi ka jätkuvalt, seepärast on ka need protsessid pikemaajalised ja isikkoosseisu üle- ja alatäituvus lahendatakse jooksvalt, sest mingi kaadriliikuvus on kogu aeg olemas.»