Parlamendi põhiseaduskomisjon alustas täna koos justiitsministeeriumi esindajate ja õiguskantsler Indrek Tederiga taas saadikupuutumatusega seotud probleemide arutamist.
Põhiseaduskomisjon alustas taas saadikupuutumatuse arutelu
18. oktoober 2012, 16:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu pressitalituse teatel kujunes põhiliseks aruteluteemaks jälitustoimingute läbiviimine riigikogu liikmete juures, nende toimingute seaduslikkus ja proportsionaalsus ning küsimus, mida saadikute puutumatus kokkuvõttes tähendab. Komisjoni liikmete hinnangul on viimased kaasused osutanud, et jälitustegevuses on kasutatud ebaproportsionaalseid meetmeid.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste kinnitas, et saadikupuutumatuse küsimus vajab reguleerimist. «Sellist põhiseaduses sisalduvat üldnormi, et riigikogu liige on puutumatu, peab täpsemalt sisustama. Immuniteedi mõiste sisustamist ei saa jätta ainuüksi kaasuste või üksikisikute arvamuste meelevalda. Seaduses sisalduv ühtne regulatsioon peab tagama selle, et immuniteeti kasutatakse eesmärgipäraselt ja välditakse valetõlgendusi,» lausus ta.
Õiguskantsler Indrek Teder märkis istungil, et immuniteet on kaitsemeede täitevvõimu tegevuse eest, seejuures on see opositsiooni kaitse meede ning peab toimima ka kriisiolukorras. Tema sõnul on probleem just jälitustoimingutes, mille puhul tasuks tema hinnangul kaaluda võimalust, et nende läbiviimiseks annaks loa mõni riigikogu organ.
Saadikupuutumatuse probleemid tõusid taas päevakorrale eelmisel nädalal, kui õiguskantsler Indrek Teder otsustas keskerakondlastelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikukaitse võtmise taotlused riigiprokuratuurile tagastada, sest ehkki prokuratuur ja kaitsepolitsei lähtusid saadikute kodus ja autos tehtud läbiotsimist lubades ja seda läbi viies kehtivast menetlusseadustikust, on seadus ise Tederi hinnangul põhiseadusega vastuolus.
Teder pole rahul mullu septembris kehtima hakanud seadusemuudatustega, mille järgi peab parlamendi asemel hoopis õiguskantsler otsustama, kas anda nõusolek saadiku suhtes kriminaalmenetluses mõningate menetlustoimingute tegemiseks. Samuti ei ole tema hinnangul põhiseadusega kooskõlas, et saadiku juures läbiotsimise korraldamiseks pole tarvis riigikogu nõusolekut.
Teder rõhutas eelmisel nädalal, et riigikogu liikme puutumatus laieneb kõigile kriminaalmenetluse toimingutele, mis saadiku füüsilise vabaduse ja kehalise puutumatuse piiramise ning eraellu ja kodu puutumatusesse sekkumise tõttu võivad vaba mandaadi teostamist suuresti mõjutada. «Puutumatuse võib aga põhiseadusest tulenevalt ära võtta üksnes riigikogu,» ütles ta.
Teder juhtis seaduse põhiseadusvastasusele tähelepanu juba mullu oktoobris ning tänavu märtsis tegi ta parlamendile ettepaneku seadust muuta. Riigikogu otsustas ettepanekuga üksmeelselt nõustuda ning aprillis algatas põhiseaduskomisjon ka eelnõu, et viia kriminaalmenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla.