Inimõiguslased: blogija Jefimov sai Eestist poliitilise varjupaiga

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Makism Jefimov
Makism Jefimov Foto: Kaader Youtube.com videost

Vene inimõigusühenduse Agora teatel sai augustis Eestisse põgenenud blogipidaja Maksim Jefimov võimudelt kolmeks aastaks poliitilise varjupaiga.

Agora teatas Interfaxile, et Jefimov sai Eestis poliitilise põgeniku staatuse ning koos sellega kolmeaastase elamisloa. «Eesti võimud tunnistasid minu suhtes algatatud kriminaalasja poliitiliseks. Eesti võimude hinnangul olen ma Venemaal oma poliitiliste vaadete ja tõekspidamiste tõttu taga kiusatud,» vahendas Agora reedel Maksim Jefimovi sõnu.

Vene õigeusukirikut puudutavate publikatsioonide eest kriminaaluurimise alla sattunud blogija Maksim Jefimov palus tänavu 6. augustil Eestist poliitilist varjupaika. «Eesti liitus 1997. aastal 1951. aastast pärineva Genfi konventsiooniga põgenike staatusest ning selle 1967. aasta New Yorgi protokolliga. Ma sain varjupaika taotleva inimese isikutunnistuse,» tsiteeris ühendus Agora augustis Jefimovi teadet.

Vene võimud alustasid Karjalast pärit Maksim Jefimovi suhtes kriminaalmenetlust 7. märtsil, esitades talle kahtlustuse vihavaenu või vaenu õhutamises, samuti rühma isikute väärikuse alandamises religiooni suhtumise tunnuste alusel. Võimud alustasid Jefimovi suhtes kriminaalmenetlust pärast seda, kui ta süüdistas oma blogisissekandes Vene õigeusukirikut korruptsioonis ning lähedastes suhetes eriteenistuste ja valitsusega.

Varjupaiga taotlemine toimub kas enne riiki sisenemist ükskõik millises piiripunktis Eesti piiril või Eestis viibides politsei- ja piirivalveameti kaudu. Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele on Eesti riigil õigus otsustada varjupaigataotluse rahuldamine või rahuldamisest keeldumine kuue kuu jooksul.

Eesti võimud vaatavad iga taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult. Otsuse tegemisel võtavad ametnikud arvesse taotleja päritolumaa inimõiguste alast olukorda, taotleja selgitusi tagakiusamise kohta ja kõiki muid konkreetse taotlusega seonduvaid asjaolusid, ütles politsei- ja piirivalveameti staatuse määratlemise büroo juhataja Ellen Lebedeva augustis BNS-ile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles