Mart Laari esimese valitsuse aastapäeva puhul toimuval konverentsil meenutasid mitmed esinejad, et toona tegi valitsus otsuseid suuresti üksmeelselt, püüdmata kellelegi meeldida või muretsemata õhtuste uudiste pärast.
Esinejad: valitsus tegi otsuseid, püüdmata kellelegi meeldida
20. oktoober 2012, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laari esimese valitsuse ajal Eesti panga president, teises valitsuses rahandusminister olnud Siim Kallas rääkis, et praegusele võlakriisile lähenemine on olnud Euroopas ja Eestis erinev. Kallas tõi välja, et aastail 2008-2011 andsid Euroopa riigid 4,5 triljonit eurot pankadele abi.
«Tol ajal, 1992. aastal, polnud riigil mingit võimalust teha rahasüste. Jumal tänatud, et meil polnud tol ajal raha, mida pankadesse toppida. Oleksime täna oma riigivõlaga püsti hädas. Tänasel maksumaksjal ja tasakaalus eelarvepoliitikal on ehk õigus tänada 1992/93. aasta pangakriisi lahendust,» arvas Kallas.
«Julgen väita, et tegime otsuseid, mida pidasime õigeks, mille elluviimises olime innukad. Me ei mõelnud, kas need otsused meeldivad valijatele, välisriikidele, õhtustele uudistele. Otsused olid kiired ja tulemuslikud,» iseloomustas Kallas.
Laari toonane majandusnõunik, nüüdne Eesti Panga president Ardo Hansson meenutas Eesti rahandust Laari valitsuse ajal. Tema sõnul oli valitsuse majanduspoliitilistest eesmärkidest üks olulisim majanduse stabiliseerimine.
Valitsusel oli vaja luua tõhus turumajandus, luua tõhus maksusüsteem. Kolmandaks viia läbi pangareform. Hansson ütles, et seda ohustasid peamiselt erinevad huvigrupid, näiteks pankurid tahtsid tasaarveldusi.
Tänapäevas populismi tollal tema sõnul polnud, siis hoidsid poliitikud olulistel teemadel ühte. Teine oht oli nõrk haldussuutlikkus. Hanssoni sõnul sai valitsus reformiga hästi hakkama ja toona aluseks võetud majanduspoliitilised tõekspidamised kehtivad Euroopas praegugi.