Laar kavatseb riigikokku naasta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Laar
Mart Laar Foto: Liis Treimann

Insuldist taastuv Mart Laar kinnitas täna, et kavatseb lähikuudel riigikokku naasta, aga kavatseb enne siiski kuulata, mida arstid talle selle kohta ütlevad.

«Eks ma püüan arstide sõna kuulata, ükskord ometi elus. Siiamaani pole ma eriti kuulanud ja tulemus tuli kätte. Enam teist korda ei taha ausalt öeldes,» viitas ta oma insuldile.

Küsimusele, kui kaua ta veel poliitikas kavatseb vastu pidada, vastas Laar: «Oh, ammu oleks tegelikult aeg ära minna, oleks vaja olnud arstide nõuandeid kuulata. Aga kus ma nüüd enam ikka kaon, ega see poliitika lase ka endast nii lihtsalt lahti.» Ta lubas, et tema aktiivsus saab aga olema mõnevõrra väiksem kui seni.

Laar kinnitas ka, et tal on endiselt plaan kirjutada mitmeid raamatuid. 

Laar valitsuse toimimisest: kui on koos otsustatud, siis tuleb koos ka vastutada.

«Kui ma oleks jätkanud ministrina, poleks ma neist ühtegi ilmselt valmis jõudnud. Aga nüüd pisitasa kirjutan ja sel aastal hakkavad mõned juba ilmuma, see sõltub muidugi ka kirjastajatest,» rääkis Laar.

Näiteks peaks ilmuma tema doktoritööl baseeruv ülevaade 19. sajandi Eesti rahvuslikust liikumisest, samuti omamoodi who's who tüüpi biograafiline leksikon rahvusliku liikumise tegelastest.

Reformierakonna rahastamisskandaali pidas Laar eetiliseks küsimuseks, mida seadustega lappida ei saa. Siiski pidas ta mõistlikuks piirata telereklaami. «Kuidas, on teine küsimus. Aga see on punkt, mis võtab suure koguse erakondade eelarvest, oleks tegelikult samm edasi. Kui nii palju raha poleks vaja, jääksid need sidemed nõrgemaks.»

Samuti rääkis Laar arstide streigist, nentides, et toetab kindlasti õdede-hooldajate palgatõusu, ent kritiseerides streikijate arusaamatuid nõudmisi. Tema sõnul tuleb enne streikima asumist ikkagi soovid täpselt paika panna ja selge on see, et selliseid nõudmisi ei saa ühe-kahe päevaga lahendada.

Küsimusele, kas poleks mõistlik praegu, aasta enne kohalikke valimisi valitsuses mõned liikmed välja vahetada, vastas Laar: «Neid [vahetusi – toim] on alati pakutud, ka minu valitsusele, mille 20. juubelit nüüd tähistati, pakuti korduvalt, et lase keegi lahti, mõista keegi hukka ja viska keegi huntide ette – põhjusel, et pääsete ise terve nahaga. Seda teed me kunagi ei läinud, võib-olla seetõttu ka kannatasime ja toetus langes, aga ma arvan, et tegime õieti. Kui valitsus hakkab niimoodi toimima, ei julge keegi selles valitsuses enam midagi otsustada. Kui on koos otsustatud, siis tuleb koos ka vastutada,» sõnas ta.

Suurim õnnestumine maksureform

Ise 20 aasta tagust aega meenutades ütles Laar, et kahetseb ikka neid asju, mis jäid tegemata. «Kõige suurem kahetsus on see, et see valitsus oma ametiaja lõpuni ei püsinud. Sellega me suutsime, jah, nagu Tiit Pruuli ütles, suure kirega hakkama saada. Kes tegi, see tegi.»

Õnnestumistest pidas ta olulisemaks maksureformi, mille eest on ta kõige rohkem ka mujal maailmas palju tunnustust saanud. «See oli maailmas ainulaadne. Kui ka IMF ütles, et härra Laar, ärge tehke, te olete maailmas esimene, ja arvati, et sellega kedagi hirmutatakse, siis see oli küll eksitus, mind hoopis innustas olla esimene. Nüüd on peaaegu kolmandikus Euroopa Liidus sama maksureform ellu viidud, mis on väga selgelt Eestiga seotud mudel,» sõnas Laar.

Samuti pidas ta väga oluliseks Vene vägede väljaviimist, mis pani paljudele asjadele aluse.

Küsimusele, kas ta kahetseb, et kunagi Isamaaliit ja Res Publica liideti, vastas Laar, et ei kahetse. «Ja ega seda ka nii väga liidetud, vaid ikka liitus ise, seda tehti selgete ja õigete põhjustega ja oma seatud eesmärgid ka saavutati,» lausus endine Isamaa ja IRLi esimees. «Minu hinnangul on parem alati, kui kaks sarnast erakonda panna liituma ja kakelda iseenda sees. Ega Isamaas on alati nii olnud - ma küll ei oska ütelda ühtegi aega, mil meil poleks ühtegi lahkarvamust olnud,» arutles ta.

Praeguse Euroopa kriisilahenduste kohta ütles, et see pole tema maitse. «Ma olen kannatamatu inimene ja praegu toimub kõik liiga aeglaselt. Mina olen kiirete otsuste pooldaja, aga see on mulle ka saatuslikuks saanud,» viitas ta oma insuldile, mille sai liigse töökoormuse ja oma sõnul «adrenaliini tõttu».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles