Justiitsminister Kristen Michali sõnul ei ole ministeerium kohanud tugevat vastuseisu faktilise kooselu reguleerimisele, millega soovitakse kaitsta kooselu lõppemisel lapse või lastega jääva elukaaslase varalisi õigusi.
Michal: faktilise kooselu reguleerimisele ei ole tugevat vastuseisu
21. oktoober 2012, 21:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepaneku pakkus ministeerium välja augustis erakondadele ja huvirühmadele saadetud kooseluseaduse kontseptsioonis, juhtides tähelepanu, et suur hulk paare elab Eestis mitteabielulises kooselus ja üle poole lastest sünnib väljaspool abielu.
Ministeeriumi nägemuses tähendaks ettepanek, et elukaaslastele, kel on vähemalt üks ühine laps, laieneksid automaatselt abielu üldised õiguslikud tagajärjed nagu näiteks pere ülalpidamise kohustus. Kooselu lõppemise korral tekiks elukaaslastel võimalus nõuda kooselu kestel soetatud vara tasaarvestamist, kuigi kohus võib nõude kindlaksmääramisel ka poolte võrdsusest kõrvale kalduda, ning pärimisküsimustes oleksid elukaaslased teineteise järel teise järjekorra seadusjärgsed pärijad.
Michal ütles Postimehele, et plaanitava regulatsiooni mõte on kaitsta kooselusuhetes lapsi ja nõrgemat poolt ning anda lisakindlust elukaaslasele, kes on lapsega koju jäänud ja pühendunud perekonna eest hoolitsemisele. Varaküsimused tekivad tema sõnul ju alles siis, kui minnakse tülli või juhtub midagi ootamatut, näiteks halveneb järsult ühe elukaaslase tervis.
Tegemist on tavaliste Matide ja Katide probleemiga, mida me sellega lahendame, mitte Matildede ja Katide probleemiga.
«See on nagu kindlustusega kokkuvõttes – enamik inimesi on veendunud, et nendega ei juhtu mitte kunagi mitte midagi, aga kindlustus igaks juhuks ikkagi on,» lausus ta ning lisas, et uus regulatsioon aitaks lahendada paljusid praktilisi probleeme. «Tegemist on tavaliste Matide ja Katide probleemiga, mida me sellega lahendame, mitte Matildede ja Katide probleemiga.»
Ministri sõnul võib kontseptsiooni kohta saadetud arvamuste põhjal öelda, et tugevat vastuseisu faktilise kooselu reguleerimisele ei ole. «Kindlasti on inimesi, kes arvavad, et üldse millegagi ei peaks tegelema, aga see on ikkagi väga väike hulk. Isegi konservatiivsemad ühingud ja kirikud ütlevad, et kui on midagi vaja pere või nõrgema poole kaitseks teha, siis on nad pigem möönvad, ehkki kõigil on oma reservatsioone,» rääkis Michal.
Kooseluseaduse kontseptsioonis välja pakutud teine ettepanek, mis võimaldaks Eesti elanikel oma kooselu registreerida, tekitab tema sõnul aga rohkem emotsioone. Dokumendi kohaselt saaksid seda võimalust kasutada kõik paarid sõltumata sellest, kas tegu on vastassoost või samast soost inimestega. Selleks peaksid elukaaslased sõlmima notari juures kooselulepingu, kus peab valima varasuhte ning lisaks saab kokku leppida ka ülalpidamiskohustuste ja pärimise küsimustes.
Michali sõnul tuleb edasiste arutelude käigus veel otsustada, kas kooselu registreerimise võimalus peaks olema kõigil või peaks see kehtima ainult samasoolistele paaridele, kes Eestis abielluda ei saa. «Variant on öelda ka, et see oleks ainult erisoolistele inimestele, kes ei soovi abielluda, et saada täiendavat kindlust oma partneri suhtes ja jõuda ühisele arusaamisele, kuidas varalised küsimused on lahendatud,» ütles ta ning pidas samas oluliseks, et arutelud jääksid rahulikuks ja ratsionaalseks.
Michali sõnul peaks lähiajal selguma, kas edasi on võimalik liikuda mõlemat ehk nii faktilist kui registreeritud kooselu käsitleva eelnõu koostamisega või tuleb esialgu jätkata ainult faktilise kooselu osaga. «Järgmise aasta keskpaigaks võiks eelnõu olla juba valmis ja saadetud huvirühmadele, ministeeriumidele ja teistele osapooltele ülevaatamiseks,» lisas ta.
Mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise võimalusi analüüsis ministeerium juba 2009. aastal. Mullu mais juhtis ka õiguskantsler tähelepanu, et praegune õigusraamistik ei taga elukaaslaste õiguste kaitset ning olukord, kus on reguleerimata samasooliste inimeste kooselu, pole põhiseadusega kooskõlas.
Sama aasta augustis pakkus justiitsministeerium parlamendiparteidele kooselu reguleerimiseks välja neli valikuvarianti, mille kohta laekunud arvamuste ja ettepanekute põhjal koostati kooseluseaduse kontseptsioon.