Kohus teeb Yana Toomi kaebuses otsuse novembris

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Yana Toom halduskohtus
Yana Toom halduskohtus Foto: Liis Treimann / Postimees

Tallinna halduskohus, mis arutas täna Tallinna endise abilinnapea, praegu riigikokku kuuluva keskerakondlase Yana Toomi kaebust kaitsepolitsei vastu, teeb kaebuse osas otsuse 13. novembril.

Istungi alguses taotlesid Toomi esindajad kohtuniku taandamist, leides, et ta on rikkunud erapooletuse nõuet. Istungi jätkudes kuulas kohus Toomi esindajate esitatud üht heli- ja üht videosalvestist koosolekutelt, kus Toomi osalusel vene õppekeelele üleminekut arutati. Eelmisel istungil kirjeldasid Toomi esinemisi koosolekutel kaitsepolitsei kutsutud tunnistajad.

Toomi esindaja Üllar Talviste küsis, kas kohtus kuuldud salvestistes kõlas midagi sellist, mis ei mahu Eesti õigusruumi või mida Eesti kodanik, kasutades põhiseadusest tulenevat sõnavabaduse õigust, ei oleks tohtinud öelda. «Mina isiklikult ei kuulnud seal mitte midagi sellist. Vastupidi, kaebaja ütles: me täidame seadust. Samuti ütles ta: me tegutseme ainult õigusruumis,» lausus ta.

Talviste avaldas arvamust, et Toomi räägitu vastab neile võimalustele, mis demokraatlikus riigis inimestel on. Ta lisas, et kui soovida kohtuvaidlust kuidagi märgistada, peaks seda nimetama vaidluseks sõnavabaduse üle Eesti vabariigis.

Kaitsepolitseid esindanud Allar Jõks tõi esile, et aastaraamatus kirjeldatu ei sisalda mitte midagi uut võrreldes sellega, mida on Toom ise oma tegevuse kohta avaldanud.

Jõksi sõnul kutsus Toom koole ise avalikult üles esitama taotlusi, et eestikeelsele õppekeelele üleminekut ei toimuks, ning kasutas selleks võimuesindaja positsiooni abilinnapeana. Tema sõnul on ka tunnistajate ütlustega tõendatud, et Toom omas võimu koolidirektorite üle, kes esitasid lühikese perioodi jooksul taotlused ja muutsid kiiresti kooli arengukavasid.

Küsimusele, miks kaitsepolitsei ei kutsunud Toomi enne aastaraamatu avaldamist näiteks vestlusele, vastas Jõks, et tegu oli laiema protsessiga, mis Toomi abilinnapeaks oleku ajal algas, kuid eskaleerus siis, kui abilinnapeaks oli saanud juba Mihhail Kõlvart. Ta ütles, et kui Kõlvart poleks seda tegevust jätkanud, poleks võib-olla vaja olnud seda aastaraamatus avaldada.

Jõks lisas, et kaitsepolitsei eesmärk ei olnudki aastaraamatus avaldatuga enam Toomi pidurdada, vaid anda koolijuhtidele ja hoolekogudele märku, et riik ei vaata läbi sõrmede lõimumisprotsessi takistamisele ja võimalikule riikliku julgeoleku ohustamisele, mis võib kaasneda munitsipaalpoliitikute vastutegevusega eesti õppekeelele üleminekul.

Toom nõuab hagis isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise lõpetamist ning ebaõigete andmete ümberlükkamist seoses kaitsepolitsei aastaraamatuga. Kaebuse kohaselt polnud isikuandmete töötlemine eesmärgikohane – kuna aastaraamatus ei väideta, et Toomi käitumine oleks vastuolus seadusega, jääb talle arusaamatuks, kuidas avalikkuse informeerimine kaebaja õiguspärasest käitumisest saab ennetada kuritegusid või julgeolekuohte.

Lisaks on kaebuse kohaselt avaldatud Toomi osas tegelikkusele mittevastavat informatsiooni, kui väideti, et ta on koostöös inimõiguste teabekeskusega survestanud Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi venekeelse õppe jätkamiseks.

Toom nõuab kaebuses kaitsepolitsei aastaraamatus teda puudutava teabe avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ning soovib, et kapo kustutaks või kataks kinni aastaraamatu digitaalses versioonis sisalduva väite tema kohta ja avaldaks aastaraamatu uuel kujul ameti veebilehel.

Samuti soovib Toom, et kapo kõrvaldaks mulluse aastaraamatu eksemplarid rahvusraamatukogust, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja sisekaitseakadeemia raamatukogust ning maakondade keskraamatukogudest ja asendaks sealsed aastaraamatud uue versiooniga, mille trükkimist Toom samuti nõuab. Toomi esindajad selgitasid kohtus, et kuna neil puudub ülevaade, kellele aastaraamatuid jagatakse, nõuavad nad raamatute asendamist nendes raamatukogudes, mis tagavad trükiste kättesaadavuse kõige suuremale lugejaskonnale.

Lisaks tahab Toom kohustada kapot avaldama pressiteate, kus oleks ümber lükatud tema kohta esitatud valeväited.

Kaitsepolitsei märkis tänavu 12. aprillil ilmunud aastaraamatus, et eestikeelsele õppele ülemineku vastase tegevuse võttis 2011. aasta riigikogu valimiste eel enda peale Tallinna abilinnapea haridus- ja kultuuriküsimustes Yana Toom. «Koostöös Venemaa kaasmaalaspoliitikas osaleva inimõiguste teabekeskusega survestati Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi jätkamaks vene õppekeelega ka pärast 2011. aasta 1. septembrit, mil venekeelsed gümnaasiumid pidid õpetama 60 protsenti õppeainetest eesti keeles,» märkis amet aastaraamatus.

Raamatu kohaselt jätkas pärast Toomi riigikokku siirdumist Tallinna abilinnapeaks saanud Kõlvart eelkäija üleminekuvastast tegevust, kuid lisas senisele avalikule tegevusele ka varjatud vastutegevuse. «Kõlvarti eesmärk oli sealjuures koondada venekeelseid noori ja näidata nende vastuseisu,» kirjutati aastaraamatus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles