Kaljulaid: «Minagi olen Euroopa pärast mures»

Mikk Salu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu raha korrakohast haldamist kontrolliva Euroopa Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaiu sõnul johtub osa ühenduse probleemidest neist liikmesriikidest, kes ei toeta innovatsiooni ning säilitavad n-ö vanades sektorites jõuga töökohti.
Euroopa Liidu raha korrakohast haldamist kontrolliva Euroopa Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaiu sõnul johtub osa ühenduse probleemidest neist liikmesriikidest, kes ei toeta innovatsiooni ning säilitavad n-ö vanades sektorites jõuga töökohti. Foto: Peeter Langovits

Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid räägib Euroopa Liidu tulevikust, föderatsioonist, mida võiks otsustada Brüsselis ning kus algab ja lõpeb liikmesriikide suveräänsus.

Kas Euroopa Liidu tulevik on ohus?

Mina olemuslikku kriisi küll kuskil ei näe.

Milline oleks olemuslik kriis?

Olemuslik kriis oli näiteks siis, kui Nõukogude Liit läks laiali. Praegu ju pole seda.

Nõukogude Liit läks sellepärast laiali, et niipea kui inimestel tekkis võimalus, tuli neil kohe pähe, et tahaks vabalt liikuda ja vabalt kaubelda ning et nende raha kehtiks igal pool. Need on muide Euroopa Liidu põhilised vabadused. See kehtib kõigi eurooplaste kohta. Pole päris nii, et keegi läheb laiali, kuna poliitikud teevad vigu.

Eesti kontekstis võib see võrdlus Nõukogude Liiduga ju kehtida, aga Saksamaa või Hollandi jaoks, kes said ja saavad ka Euroopa Liiduta vabalt liikuda?

Me saaks ka vabalt liikuda, aga tahaks ka kaupa üle piiri viia ilma seda deklareerimata. See sobib ka sakslastele.

Ons kaupade deklareerimine siis ainuke põhjus Euroopa Liidu kooshoidmiseks?

Euroopa Liidus on neli vabadust: kaupade vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine, teenuste vaba liikumine. Kõik need asjad on kättesaadavad 500 miljonile inimesele. Ilma Euroopa Liiduta need seda ei oleks. Sellega ei saa vaielda.

Ma ei kujuta ette, et eraldi riikidevaheliste kahepoolsete kokkulepetega oleks võimalik vaba majandusruumi luua. Need neli vabadust on raudselt olulised nii inimestele kui ka ettevõtetele. Juba ainuüksi sellepärast ma ei kujuta ette, et ühegi riigi poliitikud läheksid oma rahva juurde ning ütleksid, et tegelikult oleks jube tore, et paneks jälle kõik piirid paika, teeks uuesti oma raha, pankadel ei lubaks üle piiri investeerida ja siis teeme niimoodi ka, et ega te arstiabi ka mujalt ei saa kui oma koduriigist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles