USA presidendiks tagasi pürgiv Barack Obama ja vabariiklaste kandidaat Mitt Romney pidasid eile õhtul Floridas ägeda teledebati, kus vaieldi Lähis-Ida, maailmamajanduse, liitlassuhete ning USA juhtiva rolli ja mõjuvõimu üle maailmas.
Obama ja Romney vaidlesid teledebatis välispoliitika teemadel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Boca Ratoni linnas toimunud kolmas ja viimane televäitlus, milles keskenduti välispoliitikale, andis Romneyle võimaluse Obamat nõrkuses süüdistada, mis on vabariiklase hinnangul ametisoleva presidendi välispoliitika läbiv joon.
Obama rõhutas viimases presidendivalimiste eelses debatis enda välispoliitilisi saavutusi esimesel ametiajal ning kritiseeris Romney meelemuutusi valimiskampaania ajal. Obama tõi välja Iraagi sõja vastutustundliku lõpetamise olulisuse ning julgeolekuvastutuse üleandmise protsessi kohalikele Afganistanis. Erilist tähelepanu pööras Obama NATO õnnestunud Liibüa missioonile ja araabia kevade sündmustele.
«Me suutsime kukutada türanni, kulutades selleks sama palju raha, nagu meil kulus Iraagis kahe nädalaga,» märkis Obama. «Kui oli selge, et Muammar Gaddafi on Liibüas kaotanud, olime me veendunud, et peame Gaddafi kinni võtma, teie nimetasite seda hiilivaks missiooni laiendamiseks. See oli kohatu,» lisas Obama.
Vastates Romney kriitikale selle kohta, et Ühendriigid on Obama ajal juhtrolli vabatahtlikult loovutanud, ütles president, et USA on asendamatu riik.
Kampaania alguses peeti välispoliitikat Obama trumbiks tänu Osama bin Ladeni tapmisele ning USA vägede lahkumisele Iraagist, kuid Romney leer on rünnanud presidendi poliitikat Lähis-Idas ning süüdistab teda liitlase Iisraeli unarusse jätmises ja araabia kevade vallandatud äärmusluse alahindamises.
Romney sõnul tõi araabia kevad lootused, et kogu regioonis võivad asjad paremaks muutuda, kuid selle asemel on aset leidnud terve seeria murettekitavaid arenguid, mis on viinud ähvardava kriisini. Romney tõi esimeseks näiteks Süüria veresauna, Liibüa vägivaldsed rünnakud, Mali põhjaosa hõivamise islamiäärmuslaste poolt ja Iraani tuumaarengud.
«Ma õnnitlen presidenti küll Osama bin Ladeni ja terrorivõrgustiku Al-Qaeda paljude teiste juhtivliikmete hävitamise eest, kuid me ei saa sellest jamast ennast lihtsalt niiöelda «välja tappa»,» märkis Romney kohe televäitluse alguses.
«Meil on vaja, et islamimaailm hülgaks ise vägivaldsed äärmuslased ja terrorismiideed. Meil on selle asemel aga hoopis äärmiselt murettekitavad arengud araabia kevade riikides. Araabia kevade tekitatud lootused on hakanud millekski muuks muutuma. Lähis-Ida kriisis me peame peame ellu viima jõulise laiahaardelise strateegia,» selgitas Romney.
President Obama vastas süüdistusega, et kõik Romney tehtud välispoliitilised väljaütlemised on siiani olnud täiesti paikapidamatud, seda eriti Iraagi osas.
«Iga kord, kui sa avaldad arvamust, paned sa mööda,» ütles Obama.
Eriti rängaks veaks nimetas Obama Romney kiindumust külma sõja mõtteviisi.
«Kuberner peab Venemaad meie geopoliitiliseks vaenlaseks number üks. Külm sõda lõppes rohkem kui paarkümmend aastat tagasi, teie tahate importida 1980. aastate mõtteviisi,» lausus Obama.
«Mina ei kavatse Vladimir Putinile valimiste järel suuremat paindlikkust lubada. Mina kavatsen selgroogu ilmutada,» vastas Romney omakorda.
«Ameerika peab tugev olema, Ameerika peab juhtima. Me peame seisma jõuliselt oma liitlaste kõrval ja oma põhimõtete eest. Me ei saa sörkida sabas ja kogu aeg paluda, et keegi teine meie eest probleeme lahendaks,» rõhutas Romney. Vabariiklase sõnul on Venemaa tõesti Ühendriikide geopoliitiline vaenlane, kuid ta on selgelt välja öelnud, et suurim oht Ühendriikide rahvuslikule julgeolekule on Iraan. Romney sõnul on sellega seoses kahetsusväärseks arenguks ka pinged Ühendriikide ja Iisraeli vahel.
President Obama lubas seepeale koheselt, et tema ametisoleku ajal Iraan tuumarelva ei hangi ja kinnitas samas ka vankumatut tuge Iisraelile.
«Niikaua, kui mina olen USA president, Iraan tuumarelva ei hangi,» rõhutas Obama.
«Me ei saa endale lubada ka seda «vabandamise tuuri», mida president on Lähis-Idas ja mujal Ühendriike maha tehes läbi viinud,» tõdes Romney uuesti rünnates.
«Ma tahan siinkohal välja tuua ka Poola raketikilbi küsimuse, mille arengud olid samuti äärmiselt kahetsusväärsed,» märkis Romney, kelle hinnangul jättis Venemaaga kauplemine Ühendriikide sõpradele kummalise mulje ega tulnud liitlassuhetele kuidagi kasuks. Romney hinnangul on Poolast saanud üks NATO võtmeriike, mis oli innuga nõus raketikilbi arendamises osalema, kuid Obama viskas kogu projekti kõrvale Venemaa surveavalduste pärast.
«Ma näen praegu Iraani neli aastat tuumapommile lähemal. Ja ma ei näe meie mõjuvõimu kasvu maailmas, meie mõjuvõim hoopis väheneb kõikjal,» tõdes Romney.
Vastates Romney kriitikale selle kohta, et Ühendriigid on Obama ajal juhtrolli vabatahtlikult loovutanud, ütles president: «USA on asendamatu riik. Me oleme minu poliitika tõttu tugevamad kui neli aastat tagasi. Iraagi sõja lõpetamine on võimaldanud meil oma liitlasssuhteid tugevdada.»
Mitt Romney süüdistas Obamat mereväe hooletusse jätmises. «Meie merevägi on väiksem kui ühelgi teisel hetkel pärast 1970. aastat. Me oleme loobunud Franklin Delano Roosevelti aega ulatuvast doktriinist, mille kohaselt peavad meie relvajõud olema valmis võitlema samaaegselt kahes konfliktis. Mina ei kärbi kaitsevaldkonnas triljoni dollari ulatuses,» lubas Romney.
Obama sõnul peab ta mereväe esindajatega regulaarselt kõnelusi selle üle, mida nad vajavad, et olla maailma tugevaim merevägi. Presidendi hinnangul on mereväe kahanemine olnud tingitud muutustest tehnoloogias, mis on tinginud mereväe struktuuri muutumise.
«Meil on lennukikandjad ja tuumaallveelaevad, mis on isikkoosseisu ja ka laevade arvu vähendanud. Meil on muide praegu ka palju vähem hobuseid ja tääke, kui 1916. aastal oli,» naeris Obama vastuseks.
«Minu eelarve tagab täielikult meie relvajõudude ülimuslikkuse maailmas, arvestades laia diapasooni ulatuses ohtudega, millega me silmitsi seisame. Meie eelarve tagab selle, et me suudame oma piiridest kaugemale jõudu paisata. Minu eelarve ei vähenda kaitsekulutusi, see säilitab need,» nentis president.
Obama toonitas, et tema ja Romney Iraani-poliitikas suuri erinevusi ei ole peale selle, et Romney tahab enneaegselt sõjalisi operatsioone ellu viia. «Sõda peab olema viimane väljapääs, mitte esimene,» rõhutas Obama. Selle avaldusega oli täielikult päri ka Romney.
Romney süüdistas Obamat samas siiski Iraani opositsiooni hülgamises nõndanimetatud rohelise revolutsiooni ajal 2009. aastal.
«President ei seisnud vaprate iraanlaste eest, kes ilmutasid suurt julgust repressiivsele režiimile vastu hakata,» ütles Romney.
«Lisaks on Obama valitsus ilma tingimusteta paariariikide türannidest liidritega läbirääkimisi pidanud. Minu jaoks on see nõrkuse ilmutamine, meie mõjuvõim maailmas on presidendi poliitika tõttu taandumas,» nentis Romney, kelle sõnul ei ole Ühendriigid mitte teistele riikidele oma tahet dikteerinud, nagu ütleb Obama, vaid on hoopis teisi rahvaid diktaatorite võimu alt vabastanud.
President Obama sõnul oli tema administratsioon toetuse väljendamises Iraani opositsioonile 2009. aasta liberaalse ja demokraatlikke sihte keskmesse tõstnud revolutsiooni käigus väga selgesõnaline ja ta ei näe seal tegematajätmisi.
Obama kutsus samas Hiinat üles aktsepteerima seda, et Ühendriigid on Vaikse ookean suurvõim, kes kavatseb säilitada regioonis sõjalise kohaloleku.
«Me kavatseme jääda suurvõimuks Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, me tagame vabakaubanduse ning mereteede vaba kasutamise, me jätkame kaubandussidemete tugevdamist regiooni riikidega,» lubas Obama.
«Hiina on ühest küljest meie vastane, teisest küljest on ta ka partner, kuid ta peab reeglitest kinni pidama,» lisas Obama.
Kokkuvõtvas sõnavõtus kinnitas Obama, et tema valitsus on nelja aastaga teinud suuri edusamme sellest segadusest väljumisel, kuhu Ühendriigid George W. Bushi ajastu ebaõnnestunud poliitikate tõttu vajunud olid.
«Mitt Romney tahab meid tagasi valede ja hoolimatute poliitikate juurde viia,» lisas president.
Presidendikandidaat Romney väljendas debatti kokku võtvas sõnavõtus optimismi.
«Saate valitsuse, kes teid väärikalt juhib, kui te mind valite,» ütles Romney. «Me jätkame vabaduse ja rahu edendamist. USA on meie planeedi lootus,» toonitas Romney.
Debati lõpetuseks küsis moderaatoriks olnud telekanali CBS ajakirjanik Bon Schieffer, mida kumbki kandidaat peab Ühendriikidele suurimaks ohuks.
«Mina arvan, et nendeks on jätkuvalt terrorivõrgustikud - me peame valvsuse säilitama,» ütles Obama.
«Kõige suuremaks ohuks, millega maailm praegu silmitsi seisab, on tuumarelvaga Iraan,» sõnas Romney.
USA presidendivalimised toimuvad 6. novembril.