Erakondade rahastamise ja järelevalve süsteemi muutmise ettepanekuid arutanud riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas toetada sularahaannetustele ülempiiri seadmist.
Põhiseaduskomisjon toetas sularahaannetuste piiramist
23. oktoober 2012, 18:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni aseesimehe, demokraatide ühendusse kuuluva Deniss Boroditši sõnul otsustas komisjon, et sularahaannetustele tuleb seada ülempiir. Kui erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettepanek oli kehtestada sularahaannetuste piiriks tuhat eurot kuus ehk 12 000 eurot aastas, siis põhiseaduskomisjoni hinnangul peaks see olema kümme korda väiksem ehk maksimaalselt 100 eurot kuus ja 1200 eurot aastas.
Samuti on komisjonis Boroditši sõnul arutatud erakondade riigieelarvelise rahastamise vähendamist. «Kui võtame erakondade rahastamise riigieelarvest, siis komisjoni koosolekul leiti, et need summad tuleb vähendamise suunas üle vaadata. Kui palju ja kuidas see protsentuaalselt hakkaks välja nägema, seda otsust veel ei ole,» ütles ta.
Boroditši sõnul pole praegu veel lõplikult otsustatud ka see, milliste põhimõtete järgi peaksid erakonnad riigieelarvest raha saama: kas kehtima peaks jääma praegune süsteem, kus parlamendiparteid saavad toetust valimistel saadud kohtade arvu järgi, või tuleks üks osa sellest jagada tegevustoetusena kõigi erakondade vahel võrdselt ning teine osa valimistel kogutud häälte arvule vastavalt. Küll lisas ta, et komisjoni hinnangul peaksid toetust saama ka need erakonnad, kes valimistel parlamenti ei pääsenud, kuid kogusid teatud protsendi hääli.
Samuti on tema kinnitusel arutelu all senise kahe kuupalga alammäära suuruse kautsjoni vähendamine, mida on põhiseaduskomisjonile soovitanud eelkõige just riigikogus esindamata parteid, ning jutuks on olnud ka erakondade valimiskulude piiramine. Tema sõnul on küsimus selles, kas seada kampaaniakuludele rahaline ülempiir või välistada mõned kampaaniakanalid, näiteks viia telereklaam vaid rahvusringhäälingusse.
Lisaks peab komisjon Boroditši sõnul vajalikuks üle vaadata varjatud rahastamise eest ette nähtud sanktsioonid, pannes põhirõhu varavastutusele.
Ta avaldas lootust, et komisjon jõuab ettepanekute arutamisega ühele poole ülejärgmisel nädalal. Seejärel plaanib komisjon saata eelnõuprojekti viimase lihvi saamiseks ning valitsuse kaudu algatamiseks justiitsministeeriumile.
Põhiseaduskomisjon võttis erakondade rahastamise süsteemi ülevaatamise oma tööplaani tänavu juunis riigikogu juhatuse ettepanekul. Sügiseks esitasid komisjonile erakondade rahastamise ja järelevalve süsteemi muutmiseks ettepanekuid nii riigikontrolör Mihkel Oviir, õiguskantsler Indrek Teder, endine õiguskantsler Allar Jõks, Tartu ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise, Tartu ülikooli riigiteaduste instituut, poliitikauuringute keskus Praxis, erakondade rahastamise järelevalve komisjon kui ka mitmed erakonnad ja ühingud.