Simson: valitsuse eelarve teeb Eestist kalli, kuid vaese maa

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson Foto: Eleri Lõhmus / Valgamaalane

Tänasel riigieelarve arutelul rõhutas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, et valitsusel puudub selge siht, kuhu liigutakse ning kuhu üldse tahetakse jõuda.

«Riigikontrolli aastaülevaade tõdes, et arengukavad ei mängi riigi juhtimisel mingisugust rolli ja riigieelarve koostatakse matemaatilise valemi abil, mitte eesmärke kaaludes ning sisulisele analüüsile toetudes,» rääkis Simson.

«See on väga karm hinnang valitsuse tööle, kuid kahjuks pean sellega nõustuma. Eelarve näitab, et valitsusele on tähtis vaid see, kuidas numbrid tabelis paigutuvad, mitte eelarveotsuste mõju Eesti inimestele, meie elukallidusele ning majandusarengule,» jätkas Simson.

 «Koalitsioonipoliitikud kasutavad maksupoliitika osas selektiivset kuulamist – soovitusi vähendada väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust eiratakse. Nii ei tehta väljagi IMFi, Euroopa Komisjoni ja OECD soovitustest suurendada tulumaksusüsteemi progressiivsust,» lisas Keskerakonna fraktsiooni esimees.

Simson rõhutas, et riik saab pakkuda avalikke teenuseid täpselt nii palju, kui maksutulusid inimestelt kogutakse. «Praegune valitsus lihtsalt eelistab teatud makse mitte koguda ning laiutada käsi, et raha ei ole. Kui teenuste kvaliteeti järjest vähendatakse, siis on meil varsti raskusi ka miljoni inimese kokku loendamiseks. Iga lahkunud tööealine inimene tähendab aga riigi jaoks väiksemat maksulaekumist ning üha suurenevat koormust sotsiaalsüsteemile. Seda probleemi eirates ja eelarvet dogmadest lähtuvalt koostades toob see tuleval aastal kaasa majanduskasvu pärssiva mõju,» ennustas poliitik.

 «Riigieelarve muutub iga aastaga aina lühemaks ning ridade lahti kirjutust kohtab üha harvemini,» ütles Simson. «Sellise nipiga varjatakse infot ja mängitakse numbritega. Näiteks lubatud 11 protsenti rohkem raha haridusse tähendab 15,7 miljoni euro asemel 7,5 miljonit. Ülejäänud 8,2 miljonit tuleb leida süsteemi seest ehk investeeringuid vähendada ja osa koole kinni panna.»

Simson lubas, et Keskerakonna fraktsioon teeb kõik endast oleneva, et muuta tuleva aasta riigieelarvet inimsõbralikumaks. «Eesti riik on loodud selleks, et rahval oleks siin hea elada. Paraku ajavad tänased valitsusjuhid taga statistilisi numbreid, mitte aga inimeste heaolu,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles