Eelmisel nädalal avalikustatud Lasnamäe spordiväljakul toimunud peksmisvideo internetti riputanud inimest ootab kriminaalasi. Sellise teo eest võib karistada kuni aastase vangistusega.
Peksmisvideo internetti riputajat ootab kriminaalasi
25. oktoober 2012, 10:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal jõudis avalikkuse ette mitu koolivägivalda sisaldavat videot. Ühes neist löödi Lasnamäe spordiväljakul tüdrukut, teda tiriti juustest ja lohistati porilompi. Olgugi, et juhtum leidis aset juba aasta tagasi, algatatakse video üleslaadija suhtes kriminaalasi.
Ringkonnaprokurör Lea Pähkel rääkis Postimehele, et juhtum on oluline just seetõttu, et tegemist on lahendi saanud kriminaalasja ülesvõtte taasesitamisega.
«See video võeti kriminaalasja raames juba aasta tagasi internetikeskkonnast maha, kuid nüüd on see taas üles pandud. Seda saab käsitleda vägivalla eksponeerimisena, ühegi õilsa eesmärgiga seda põhjendada ei saa,» selgitas ta.
Pähkel lisas, et noorte seas on arvamus, justkui vägivallavideote üleslaadimine ja jagamine on sündmusest teavitamine, kuid meeles tuleb pidada, et kuritegusid lahendab politsei.
«Kuritegudest tuleb teavitada politseid,» rõhutas prokurör. «Vägivallavideo teadlikult internetti üleslaadimine selleks, et seda teiste alaealistega jagada, on kuritegu.»
Kriminaalmenetluse alustamise, aga ka avalikkuses selgituste andmise eesmärk on tema väitel see, et lapsed saaksid aru, et selline käitumine on vale.
«Küsitud on, kas vägivalda ei tohi filmida? Ütleksin nii, et kui kardad või ei saa sekkuda, võid filmida, kuid see tuleb anda politseile, mitte jagada teiste alaealistega internetis,» lausus Pähkel.
Kui video laetakse internetti tahtlikult ning keskkonda, mida alaealised kasutavad, võib seda käsitleda alaealistele vägivalla eksponeerimisena ja see on karistusseadustiku §180 järgi karistatav.
Antud paragrahvi järgi süüdi mõistmisel on karistuseks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
Pähkel rääkis, et alati ei oota alaealist vägivalda käsitleva video eksponeerimise eest ees kohtuskäik.
«Video üleslaadijad saavad oma karistuse, kuid alaealiste puhul arvestatakse karistuse määramisel alati teo olemust, noore varasemaid tegusid ja muud,» märkis ta. «Võimalik, et teda ootab ees alaealiste komisjoni ette minek või püüame alguses kohaldada muid mõjutusvahendeid, aga ei ole ka välistatud, et noorel inimesel tuleb siiski kohtu ette minna.»
Pähkel lisas, et käesoleva kriminaalasja algatamise puhul on tegemist pretsedendiga. Varem ei ole vägivallavideoid üleslaadijaid Eestis vastutusele võetud.
«Nii vägivald kui selle eksponeerimine ei ole kumbki mingil juhul tolereeritavad. Seetõttu võetakse vastutusele nii isikud, kelle vägivaldseid tegusid videod kajastavad kui ka isikud, kes videot internetikeskkonda üles laadides tegu eksponeerivad,» ütles Pähkel.
Ülespanejate kindlakstegemine käib politseil kiiresti, see võib olla mõne tunni küsimus. Ta rõhutas, et kindlasti võetakse sobimatu video internetist maha, kuid see sõltub serverist, kuhu see on üles pandud.
«Video ringlemine internetis, aga ka ajakirjanduses, tekitab kannatanule põhjendamatult lisakannatusi. Lisaks on oht, et video või pildid, mis jäävad kümnete isikute kätte, võivad anda põhjuse edasiseks kiusamiseks – nad jäävad internetikeskkonda ringlema ning kannatanu ei tule kunagi kiusamise ringist välja,» seletas Pähkel. «Samamoodi võib aga netis ringlev materjal hilisemas elus tuua probleeme ka teistele videos nähtaval olnud noortele, kes täiskasvanumaks ja targemaks saades sügavalt kahetsevad tehtud tegu.»
Pähkli sõnul on oluline aru saada, et sellised vägivalda kajastavad videod ei ole mängufilm, vaid tegemist on reaalsete inimestega, reaalse valuga.