Kahtlus: Paldiski linnaisa tegi tütrest miljonäri

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakri poolsaar
www.taevapiltnik.ee.
Pakri poolsaar www.taevapiltnik.ee. Foto: Andres Tarto.

Kas linnavolikogu juht müüs riigilt tasuta saadud maa riigile miljoni krooniga tagasi? Selline kahtlus kerkib üles, kui jälgida skeemi, kuidas Paldiski volikogu esimees Mati Kadak keerutas ligi miljon krooni maksumaksja raha oma tütre tasku.


Kuus aastat tagasi andis riik Pakri tuletorni hooned Paldiskile tasuta, sest uskus linna õilsat ettekäänet. Pangaservale lubati rajada noortelaager ja keskus vähekindlustatud peredele, vahendas ETV saade «Pealtnägija».

Välja kukkus aga nii, et ainus, kes oma elujärge selles loos parandas, oli Paldiski volikogu juhi Mati Kadaku perekond. Just tema tütrele Kadrile maksis riik hiljuti ligi miljon krooni, et tagasi osta seesama maa ja maja, mille riik ise oli tasuta Paldiski linnale andnud.

Tehnohoone skeem algas 2001. aasta suvel. Siis otsustas Paldiski volikogu küsida linnale Pakri tuletorni abihooned, mis seni kuulusid veeteede ametile. Otsusel seisab volikogu juhi Mati Kadaku allkiri ja põhjendus, et neid on tarvis kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Ülesande veeteede ametilt varandus tasuta välja kaubelda, annab Kadak toonasele linnapeale Kaupo Kallasele.

Küll aga kirja 2001. aasta augustist, kus linnapea Kallas põhjendab teede- ja sideministeeriumile, et Pakri tuletorni abihoonetesse luuakse noortelaager ja keskus vähekindlustatud peredele, kus päästetakse lapsi kuritegevuse küüsist ja liidetakse mitte-eestlased Eesti ühiskonda.

Nagu dokumentidest selgub, käisid Kallas ja Kadak oma ilmelist ideed lastelaagrist kaitsmas isegi riigikogu majanduskomisjonis. Meeste jutt tundus nii veenev, et Eesti Panga tänase presidendi Andres Lipstoki juhtimisel andis parlament 2002 aasta mais tehingule aktsepti ja ministeerium kinkis ainsagi kroonita Paldiskile kaheksa objekti otse Pakri pankranniku serval. Teiste hulgas tehnohoone, mille aadressiks pandi Majaka 45.

Lubadus noortelaagrist jäigi aga vaid tühjaks jutuks. Nüüd näib, et toonastel linnaisadel ei olnud tegelikult sellist kavatsustki, sest nii jahmatav kui see ka pole, ei leidu Paldiski linnavalitsusest ainsatki paberit, et selline sotsiaalprojekt üleüldse eksisteeris. Et lillegi pole liigutatud kinnitab ka sündmuskoht ise, kaheksa aasta jooksul pole suudetud siit isegi punadiktaator Lenini ülistustahvlit minema viia.

Kaupo Kallase jutt ootamatult avastatud muinsuskaitse piirangutest ei ole siiski veenev, kuna «Pealtnägija» tuvastas hiljem, et Majaka 45 maja oli arhitektuurimälestiseks tunnistatud juba 97. aastal. Ehk neli aastat enne, kui Kallas hakkas lastelaagri juttu ajama. Kui isegi Toompeal usuti, et tuletorni kõrvale kerkib peagi sotsiaalkeskus, siis tegelikult müüdi riigilt tasuta saadud objekt neli aastat hiljem lihtsalt maha.

«Linn pidas mitteotstarbekaks seda omale hoida, sellepärast et vastasel korral oleks muinsuskaitse linnalt hakanud nõuda, et miks te oma hoonet korda ei tee. Ja siis me otsustasime, et võib-olla oleks õigem delegeerida see kellelgi teisele, kes selle korda teeks,» ütles Paldiski endine linnapea Kaupo Kallas.

Kui uskuda eksmeer Kallast, müüs Paldiski maja maha esimesele, kes 2005. aasta sügisel linnavalitsuse uksest sisse astus ja ostusoovi avaldas. Loto peavõidu sai 30 aastane Hans-Gustav Kruusel, kes on suurärimees Endel Sifile kuuluva Bekkeri sadama juhatuse liige.

Noore sadamategija nimi ei ütle avalikkusele midagi. Küll aga tema 190 000 kroonine annetus Keskerakonnale, millega ta pääses 2006. aastal parteide suursponsorite TOP 10sse. Rahapaki pani Kruusel savisaarlaste poole teele samal ajal, kui Paldiskis oma lotovõitu vormistas ja ligi aasta enne seda, kui linnapea Kallas ise reformiparteist Keskerakonda kolis. Ekslinnapea ei tea enda väitel aga sponsorsuhetest midagi.

Jaanuaris 2006 kirjutas Kaupo Kallas alla linnavalitsuse otsusele, millega kivimaja tuulisel pangapealsel müüdi Kruuselile otsustuskorras maha kõigest - 65 000 krooniga.

Kust võeti siiski müügihinnaks just 65 000, mitte kroonigi rohkem või vähem? Kaupo Kallas ei osanud sellele vastata. Pärast pikka otsimist leiti Paldiski linnavalitsuse arhiivist paber, mis mõistatuse lahendas. See on Hans-Gustav Kruuseli avaldus tehnohoone ostmiseks. Selgub, et ostja ise pakkus naeruväärsena näiva summa ja mingist lubadusest mälestis taastada, pole siin silpigi.

«Pealtnägija» tutvustas skeemi materjale endisele õiguskantslerile Allar Jõksile.

«Eestis on kõik võimalik,» ütles Jõks. «See on väga karm hinnang, aga praktika on selle hinnangu kõige paremaks kinnituseks. Ma arvan, et selline lugu nagu siin paberitest välja paistab, see ei ole midagi erandlikku. Erandlik või murettekitav on pigem see, et sellistele asjadele vaadatakse läbi sõrmede ja lepitakse selliste asjadega.»

Aga Paldiski loos alles põnevaks läheb. Ostnud endale hoone, tekkis Kruuselil õigus erastada selle juurde ostueesõigusega maad. Ja loomulikult tuli Paldiski linn võõrale lahkelt vastu. 30. mail 2006 sünnib meer Kallase korraldus, mis mõõdab Kruuselile 1847 ruutmeetrit elamumaad Pakri poolsaare tippu, mille eest pidi ta maksma 35 000 krooni. Ehk siis kokku kulus noormehel maja ja maa peale vaid 100 000 krooni.

Ilmselt ei oleks Kallas pidanud tooliltki tõusma, et Majaka 45 hoone ja 1847 ruutmeetrit maad vähemalt topelthinnaga maha müüa. «Pealtnägija» tellis kinnisvaraportaali City 24 arhiivist välja Paldiski pakkumised, kus selgus, et samal ajal müüdi näiteks Peetri tänava hruštšovkas ligi 60 ruutmeetrist korterit 445 000 krooni eest ning 1700 ruutmeetrist maatükki kilomeetri kaugusel merest, Pallase tänaval, 120 000 eest.

Paldiski oleks nagu Eesti korruptsioonihõnguliste lugude pealinn, mille liidrid on aga tõelised teflon-mehed. Kallase rivaali Mölderi enda tehingud on olnud isegi kaitsepolitsei uurimise all. Seejuures pole siin peljatud äri ajada isegi oma lähedaste varju kasutades. Näiteks aastaid tagasi tegi «Pealtnägija» loo, kuidas Jaan Mölder kirjutas talle kuulunud Muraste mõisa läbi mitme tehingu oma 101 aastase vanaema nimele.

Nüüd näib, et ka tehnohoone loos tulevad mängu sugulased. Meie esmalt segasena tundunud lugu loksub paika, kui tuli välja, et ärimees Kruusel kinkis 100 000 krooni eest saadud maja ja maa Paldiski volikogu esimehe Mati Kadaku tütrele.

Kingituse tegelikust väärtusest annab märku see, et 2007. aasta juunis kingituse saanud Kadri Kadak pani sisuliselt kohe selle 1,7 miljoniga müüki.

Loo puänt on aga selles, et nüüd, seitse aastat hiljem, kui riik objektist tasuta loobus, avastas kaitseministeerium, et tal on seda krunti siiski vaja. Mullu oktoobris sõlmis nendega ostu-müügilepingu 26-aastane Kadri Kadak, kelle kontole laekus sellega tehinguga 902 000 krooni.

Peale eksmeer Kaupo Kallase polnud «Pealtnägijal» aga vaielda kellegagi. Hans-Gustav Kruusel ei võtnud mitme päeva jooksul oma ainsatki telefoni ning Bekkeri sadamast teatati, et mees on haige. Rootsis õppiv Kadri Kadak vastas e-posti teel «Pealtnägija» tosinale küsimusele, et ei leia adekvaatset põhjust neile vastata, kuna lugu puudutab ta eraelu.

Tema isa, Mati Kadak, loobus aga intervjuust teatades, et tal pole Majaka 45 objektiga mingit pistmist, ta ei tea tütre asjadest midagi ja tal on täiesti ükskõik mida «Pealtnägija» väidab. Kõige tipuks aga teatas lugupeetud Eesti kohtutäiturite töökoja esimees ja Reformierakonna mullune suursponsor arrogantselt, et keelab üldse temast saates rääkimise ja katkestas kõne.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles