Enamik riigiasutusi on pärast mullu augustis kaitseministeeriumis toimunud tulistamisjuhtumit koostöös politseiga oma turvanõuded üle vaadanud ning mitmed neid ka rangemaks muutnud. Millised on peamised kaitsemeetmed, hoiavad ministeeriumid enda teada.
Riigikogus rakendati uus sissepääsukord mullu detsembris, peamiselt täiendati turvakontrolli protseduure. Nüüd peavad külalised enne parlamendihoonesse sisenemist läbima metallidetektoriga värava, nendega kaasas olevad asjad valgustatakse läbi. Külastajatele antakse külastajakaart, kuid kõikjal vabalt ringi jalutada nad enam siiski ei saa. «Külaliste liikumisvabadus on seotud külastuse eesmärgiga,» selgitati Postimehele riigikogu pressitalitusest.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Rein Joamets selgitas, et uued turvanõuded rakendati juba mullu 1. novembrist. Külalistele on ministeeriumi välisuks lukus, sisse saab ainult turvatöötaja vahendusel. «Läbi ei otsita ega valgustata kedagi ega midagi. Ei ole kavas ka tulevikus seda tegema hakata,» kinnitas Joamets. «Külalise saabumine ja lahkumine registreeritakse infolauas turvatöötaja juures. Külalised saavad majas liikuda ainult koos meie töötajast saatjaga,» lisas ta.
Põllumajandusministeeriumis uuendati turvanõudeid ning need hakkasid kehtima aasta alguses, osaliselt juba eelmise lõpus. Uue korra järgi tuleb nüüd külalistel esitada isikutunnistus, mille alusel nad registreeritakse ja antakse ligipääsukaart. «Samuti tuleb ametnikul, kelle juurde külaline on tulnud, minna talle vastu ning saata majas liikumisel,» ütles pressiesindaja Karin Volmer. «Külaliste kotte meie majas läbi ei otsita-valgustata.»
Ka välisministeeriumis analüüsiti pärast mullust tulistamisjuhtumit peahoone turvakorraldust. «Välisministeeriumi peahoone turvakorralduse puhul on arvesse võetud valitsuse määrust nr 33, kus on sätestatud suure rünnakuriskiga objekti füüsilise kaitse meetmed,» täpsustas Mariann Sudakov välisministeeriumi pressiosakonnast.
«Nagu ka varasemalt tuleb külalistel ministeeriumi saabudes esitada isikut tõendav dokument ning läbida vajadusel turvakontroll. Ministeeriumis saavad külalised liikuda ministeeriumi töötajast saatjaga,» sõnas Sudakov.
Kultuuriministeeriumgi ei soovinud täpsemalt nõuetest rääkida, ent avalike suhete nõunik Nele Meikar kinnitas, et külalistele on kultuuriministeerium jäänud sama lahkeks kui varem: «Kokkulepitult tullakse külalise vastu nagu see senini on olnud. Nii et pääs neile, kel on vajadust ja põhjust ministeeriumisse tulla, on tagatud.» Meikar lisas, et hoone omanik on teadaolevalt koostanud kogu hoonekompleksi ohutusplaani kõigile üürnikele, sh ministeeriumile.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Liisi Poll kinnitas, et ministeeriumi turvanõuete rakendamist augustisündmuste järel tõhustati. «Rahandusministeeriumis toimib kogu majas uksekaartidega läbipääsusüsteem. Külalised peavad pöörduma administraatori poole, neid saadab hoones ministeeriumi töötaja,» sõnas Poll.
Stenbocki majas on turvanõuded olnud alati ministeeriumidest märksa rangemad. Seal tagab hoone valve ja sissepääsu politsei. Sellest, et kaitseministeerium kohe pärast tulistamist turvanõudeid üle vaatas ja neid karmistama asus, on juba meedias kirjutatud. Esmajärjekorras piiratud külaliste vahetut sissepääsu peauksest ning suurendati hoonet turvava Kaitseliidu valveüksuse võimekust. Viimati paigaldati ümber ministeeriumi kõnniteele massiivsed tänavatõkked, et takistada sinna sõidukite parkimist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja kinnitas, et maja turvanõuded vaadati üle ja neid tutvustati töötajatele, täpsemalt aga meetmeid avalikustada ta ei saa.
Kõige kiivamalt varjas oma majja sisenemise tingimusi keskkonnaministeerium, kes keeldus külastajatele kehtestatud nõuetest rääkimast.