Endine majandusminister, AS Tavidi nõukogu liige Meelis Atonen ütles avaliku sektori mullust palgarallit kommenteerides, et paraku on see fakt, et avalik sektor reageerib olukorrale alati väga suure viivisega.
Atonen: ülelubamine ei saanudki kaua kesta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui eraettevõttel turg ära kukub ja ta kaua muudatustega viivitab, siis läheb ta pankrotti. Avalikus sektoris jätab näiteks linn lihtsalt hulga teenuseid tegemata ja ei juhtu suurt midagi,» märkis Atonen.
«Erasektor sai juba möödunud aasta algul aru muutunud oludest, riigil hakkas aasta lõpus tekkima tunne, et midagi on juhtunud, Tallinna linn vist hakkab alles nüüd aru saama,» mainis ta. «Keegi ei opereeri ju oma rahaga,» tõi ta avaliku sektori laiskuse põhjuseks.
«Kurjaks teeb aga kindlasti ka ettevõtjaid see, et sellest, kas riik on paindlik ja kiiresti majandusoludele reageerib, sõltub ju meie kõigi heaolu. Kui riik kulutab pikka aega rohkem, kui tulusid on, siis saavad ressursid otsa.»
Atoneni sõnul on Eestis kulutused võimule selgelt liiga suured. Avalikule sektorile sai tema arvates saatuslikuks see, et poliitikutele hakkas viimastel aastatel tunduma, et poliitika seisneb raha laialijagamises. «Tegelikult on poliitika tarkade otsuste tegemine, kuidas riigikassasse raha tuleb ja seda siis jagada õiglust ja võimalusi arvestades. Ülelubamine ei saa pikaajaliselt kesta,» oli endise majandusministri järeldus.
Atonen arvas, et nüüd peab avalik sektor end otsustavalt kokku tõmbama, otsustamise küsimus on vaid selles, kas töötajate või palkade vähendamise teel.
«Riik ja kohalikud omavalitsused ei ole võrdses olukorras. No see pole ju kuidagi normaalne, et Saue linnapea saab rohkem palka kui Tallinna linnapea - kui nende vastutus, eelarve suurus ja elanike arv on niivõrd erinevad,» tõi ta näite.
Riigiasutuste avaldatud palgaandmetest selgub, et mullused palgad on aasta varasemaga võrreldes hoogsalt kasvanud kuni 30 protsendi võrra.
Samas tõi suurettevõtja Urmas Sõõrumaa intervjuus Postimehele välja, et erasektori palgad on vähenenud kindlalt kolmandiku võrra, pluss tuhandete töökohtade kaotus.