Jääkatte kaugseire võiks olla üks Norra ja Eesti kosmosevaldkonna ühiseid koostööprojekte, pakkus riigikogu esimees Ene Ergma välja oma tervitussõnavõtus Norra saatkonna ja Eesti välisministeeriumi korraldatud Arktika-seminari.
Ergma: Norra ja Eesti võiksid kosmosevaldkonnas koostööd teha
30. oktoober 2012, 11:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ergma tunnustas Norra riiklikku Arktika-poliitikat ning tegevust selle poliitika tutvustamisel ja teiste riikide kaasamisel.
«Muutuste suhtes tundlik Arktika on olnud ja on huvitav ala ka Eesti teadlaste jaoks. Nüüdisaja võimalused ning arenenud kõrgtehnoloogia annavad seesuguste keerukate piirkondade uurimiseks uusi võimalusi,» rääkis Ergma.
«Satelliidipiltide järgi on leitud, et viimase kümne aastaga on jääkate Arktikas vähenenud keskmiselt 100 000 ruutkilomeetri võrra aastas,» ütles Ergma. Ta hoiatas, et jääkatte vähenemine parandab küll laevatamistingimusi ja võimaldab lihtsamini ligi pääseda loodusressurssidele, aga samas suurendab õnnetuste ja saastamise riski.
Sellega seoses viitas Ergma satelliitide kasutamisele, mis võimaldab jälgida rannikust kaugel asuvaid piirkondi ning avastada anomaaliaid varases staadiumis.
«Just jääkatte kaugseire võiks olla üks Norra ja Eesti kosmosevaldkonna ühiseid koostööprojekte,» rõhutas Ergma.
Ta jätkas, et erinevalt Norrast ei kavatse Eesti ehitada suuri satelliite, välja arvatud tudengite satelliit, mis on kavas orbiidile saata juba 2013. aastal. «Eesti soovib tegeleda satelliitidelt saadavate andmete töötlusega ja seda eriti kaugseire ning positsioneerimise alal. Euroopa Liidu liikmena on Eesti seotud kahe Euroopa Liidu kosmoseprojektiga: GALILEO – navigatsioon ja positsioneerimine ja GMES – keskkond ja turvalisus,» tutvustas Ergma Eesti tegevust selles valdkonnas.
Riigikogu esimehe sõnul eeldab mainitud programmides osalemine võimekust teadusuuringutes ja kõrgtehnoloogias. «Eesti on teel Euroopa Kosmoseagentuuri täisliikmeks saamisele lähema kolme aasta jooksul,» uskus Ergma.
«Eesti jaoks on nn Arktika-partnerid, eriti Norra, loomuliku koostöö osa regiooni loodushoiu alaste teadmiste ja tehnoloogiliste oskuste edendamisel. Käesolev seminar teenib selle jätkuva regionaalse koostöö huve,» lõpetas Ergma.