Villu Vane: talvistes oludes tuleb arvestada suurema ajakuluga
30. oktoober 2012, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti nõunik Villu Vane rääkis, et autojuhid ja jalakäijad peaksid arvestama, et talvistes oludes kulub aega rohkem nii bussiga kui autoga liikudes.
«Aega kulub sellele, et auto tuleb lumest välja kaevata, võibolla jääd kraapida ja ka sõiduaeg on kindlasti pikem,» seletas Vane. «Inimestel võtab harjumine aega, aga ka kõige paremate oludega ei saa nii kiiresti kui suvel.»
Ta lisas, et kui on raskemad ilmaolud, olgu teehooldus kui tahes hea, tuleks autorooli istudes ennast valmis seada – tuleb varuda aega, sõita võimalikult täis paagiga ja võtta kaasa laetud telefon.
«Maksimaalne lubatud sõidukiirus ei ole kohustuslik. Ei pea talvel 90ga sõitma, vaid lähtuma oludest,» rõhutas Vane. Ta lisas, et kui suvel kergete riietega pole turvavöö pingutamise teema nii oluline, siis talvel sulejopega sõites tuleks turvavöö pingule tõmmata.
Mis peaks olema autos talvistes oludes? Vane sõnul peab kindlasti olema ohutusvest, hari ja jääkaabits.
«Ka reedel oli näha, et vaid kümnest autost kaks olid sellised, kust oli harjaga üle käidud,» sõnas ta. Vane hinnangul näitab sellise autoga sõitma minek, millel on paks lumekiht katusel, et see inimene ei austa teisi. «Kui sa sellise auto taga sõidad, on väga ebameeldiv, kui sealt lendab näkku kamakate ja tükkidena lund.»
Lisaks võiks autos olla kindad, labidas, taskulamp ning võimalusel ka soe jope ja pleed.
Mis tuleks kindlasti üle vaadata?
Lisaks rehvidele on oluline tuled. Vane rääkis, et hiljuti korraldas maanteeamet koos Statoiliga autojuhtidele tasuta tulede kontrollimise. Neid käis kontrollimas üle tuhande inimese, ent vaid 37 protsendil olid tuled korras.
Veel tuleks selgeks teha, kas klaasipuhastaja harjad töötavad, kas on olemas talvine klaasipesuvedelik ning kas akul on piisavalt särtsu ka krõbedamateks ilmadeks.
Jalakäijad peaksid kindlasti kandma helkurit ning olema ettevaatlikud.
«Praegu on liikluses kehv aeg. Me läheme hommikul tööle pimedas ja tuleme koju pimedas ehk me liiklemegi pimedal ajal,» ütles Vane. «Jalakäija peaks meeles pidama seda, et kui tal on helkur küljes, siis see ei võta ära talt kohustust ka ise vaadata, et ta auto alla ei jää.»
Kõik need soovitused on vajalikud liiklejate endi jaoks. Sel aastal on hukkunud juba 76 inimest, samas kui mullu oli liikluses 30. oktoobriks elu jätnud 71 inimest.
«Liiklusõnnetusi on sel aastal veidi vähem olnud, kuid hukkunud on viis inimest rohkem,» rääkis Vane. «Probleemiks on jalakäija- ja ühesõidukiõnnetused, kus meil on kasvanud nii õnnetuste kui neis hukkunute arv.»
Ühesõidukiõnnetuste arv on kasvanud asulates, mis pole Vane sõnul väga loogiline, sest need on tavaliselt seotud maanteede, suure kiirusega, purjus pea ja vähese juhtimiskogemusega. Tõsisem probleem on jalakäijatega asulavälisel teel, kus on väga palju tõusnud hukkunute arv.
Kui eelmisel aastal hukkus 9 kuuga 12 jalakäijat, siis sel aastal juba 18. Eelmisel aastal oli neist kolm asulavälisel teel, sel aastal 12.