Raha põleb! Kütame juurde?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusteadlane Andres Arrak.
Majandusteadlane Andres Arrak. Foto: .

Eesti kõige menukamad pensionifondid on saanud kriisis kõige valusamalt pihta.


Majandusteadlane Andres Arrak viitas, et Dow Jonesi börsiindeks jõudis Suure Majanduskriisi aegsele tasemele alles 1955. aastal ehk 26 aastat hiljem. Seega, praegu üleilmse finantskriisi pärast vastu pükse saanud pensionifondid võiks endise hiilguseni jõuda samuti ehk enam kui 20 aasta pärast.



Senikaua tuleb leppida teadmisega, et raha, mille buumiaastail fondidesse panime, on meie jaoks kadunud. Kõik, kes lähema 25 aasta jooksul hakkavad teise samba fondidest pensioni saama, on seega petta saanud. Või kas ikka on? Investeerimine on ju risk.



Arrak arvutas välja, et on puhtalt teise sambasse sisse maksnud 2500 krooni rohkem, kui praegu tema fondiosakute väärtus on. Lisaks on seitsme aasta jooksul ligi 30-protsendine inflatsioon oma töö teinud. «Selles kontekstis tundub valitsuse ettepanek pensionifondi maksetele kaheaastane moratoorium kehtestada igati õigeaegne ja kohane,» ütles Arrak. «Ullikesele maksjale pannakse lihtsalt pidur peale.»



Pankurid arvavad, et maksete külmutamine annab pensionisüsteemi usaldusväärsusele surmahoobi. Aga äkki sõi usalduse finantskriis?



«Kas usalduse puudumine on finantskriisi tulemus või on finantskriis usalduse puudumise tulemus – see sarnaneb muna ja kana probleemiga,» kommenteeris LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja. «Aktsiate hinnad langevad siis, kui usaldus kukub ja investorid võtavad turgudelt raha välja. Selline protsess võib lumepallina suureneda, mis on viimase pooleteise aasta jooksul ka juhtunud.» (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles