Ligi suhtub riigikogu eetikakoodeksisse skeptiliselt

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Foto: Peeter Langovits / Postimees

Reformierakonna aseesimees, rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et suhtub riigikogu eetikakoodeksisse pika staaži ja isiklike kogemuste tõttu väga skeptiliselt, samas jätkatakse tema sõnul esimese variandi tagasilükkamisest hoolimata dokumendiga tööd.

Ligi sõnul lepiti pärast eetikakoodeksi esialgse versiooni valmimist juba 14. septembril kokku, et koostatakse uus tekst, ning kas 6. või 13. novembril arutatakse neid teemasid ka erakonnas. «Me arutame neid asju, uus tekst tuleb, eetikakoodeks tuleb,» kinnitas ta täna valitsuse pressikonverentsil.

Samas viitas ta enda ajaloolisele mälule ning isiklikule kogemusele nii tagasiastumisest kui tagasiastumata jätmisest ja ütles, et ei ole väga suur eetikakoodeksi pooldaja. «Ma võin öelda, et enda tagasiastumise vilju ma söön siiamaani, halvas mõttes. Ma oleksin veel pidanud tegema üht, teist ja kolmandat, ma oleks pidanud minema mitme inimesega kohtusse ja ma ei teinud seda,» rääkis Ligi. «See, mille pärast mina kannatasin, oli tegelikult tarbetu. Aga mõni kannatus järgnes sellele, et ma ei läinud kohtusse.»

Ligi avaldas arvamust, et tagasiastumist ei saa eetikakoodeksiga reguleerida, nagu sooviti dokumendi esimeses versioonis. Tema sõnul peab selline otsus tulema inimese enda seest ning põhinema isiklikel teadmistel ja hoiakutel. Kui tagasiastumine on automaatne ettekirjutus, siis pole see tema sõnul enam tagasiastumine, vaid väljaviskamine riigikogust, mida samas ei luba põhiseadus.

«Eetikakoodeksis ei saa olla selliseid asju, mis on põhiseadusega vastuolus, nagu esimeses variandis minu arust oli: sanktsioonid, tagasiastumisregulatsioonid. Minu arust ei saa selles olla selliseid väiteid, et riigikogu liige peab olema erapooletu. Erakondlikus tegevuses olla erapooletu – mida see tähendab?» küsis Ligi ning soovitas mitte välistada võimalust, et eetikakoodeksi esialgne tekst oli halb.

Samuti ei tohiks tema hinnangul välistada võimalust, et ka vanemad poliitikas olijad võivad olla eetilised. Ligi küsis, et kui dokumendi esialgses tekstis oli eriline roll pandud riigikogu kõige vanemale liikmele, siis kas kõige vanem või kõige kogenum liige on tingimata kõige eetilisem. «Võib juhtuda, et ta on kõige ebaeetilisem. Kas kõige noorem on automaatselt kõige eetilisem, kel ei ole veel mingeid eetilisi valikuid elus olnud? Selle ümber me oleme vaielnud ja see ei ole mingi eetikakoodeksi nurjamine,» ütles Ligi.

Ta avaldas arvamust, et olukorras, kus inimesel peab olema oma eetika, on kirjutatud reeglid valed. «Koodeksisse võib suhtuda erinevalt. Peaminister suhtub pooldavalt, mina väga skeptiliselt ja ma otsin võimalust, et mitte alla kirjutada sellisele paberile väga isiklike kogemuste ja pika staaži tõttu,» lausus ta ja lisas, et sellest hoolimata eetikakoodeks ilmselt tuleb ja tema kogemus jääb lihtsalt kõrvale.

Eetikakoodeksit koostavasse töögruppi kuuluv reformierakondlane Kaja Kallas on Postimehele öelnud, et koodeksi esimesest versioonist ei saanud asja, kuid nüüd tegeletakse edasi järgmise lahendusega. Peale Kallase kuuluvad töörühma Isamaa ja Res Publica Liidu liige Mart Nutt, keskerakondlane Kadri Simson, sotsiaaldemokraat Andres Anvelt ning demokraatide ühendusse kuuluv Kalle Laanet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles