Reformierakondlased pakuvad eetikakoodeksi asemel täiendust riigikogu kodukorda

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oktoobri lõpus toimunud Reformierakonna juhatuse koosolek, kus otsustati Silver Meikar erakonnast välja heita.
Oktoobri lõpus toimunud Reformierakonna juhatuse koosolek, kus otsustati Silver Meikar erakonnast välja heita. Foto: Andres Haabu / Postimees

Reformierakonna juhid kinnitasid eile, et kuigi riigikogu eetikakoodeksi esimene versioon ei leidnud toetust, pole selle koostamisest loobutud. Saadikurühma aseesimehe Valdo Randpere sõnul võib eetikakoodeks muutuda aga hoopis täienduseks riigikogu liikme ametivandes ning riigikogu kodu- ja töökorra seaduses.

Randpere ütles Postimehele, et riigikogu viieliikmelises töörühmas valminud ning seejärel fraktsioonidele arutamiseks saadetud koodeksi tekst on pikk ja enesestmõistetavusi täis. Seetõttu oli Reformierakonna fraktsioon tema sõnul seisukohal, et eetikakoodeksist tuleks välja võtta vaid kõige tähtsam ja lisada see riigikogu kodu- ja töökorra seadusesse ning riigikogu liikmete ametivandesse. «Nagu öeldud, enesestmõistetavaid lihtsaid asju pole mõtet hakata täiskasvanud inimestele ette kirjutama,» lausus ta ning lisas, et ei näe sel teemal fraktsioonis ega riigikogus suurt vastuolu.

Reformierakonna aseesimees, rahandusminister Jürgen Ligi soovitas eile mitte välistada võimalust, et eetikakoodeksi esimene tekst oli halb. Muu hulgas tõi ta esile soovi reguleerida dokumendis riigikogu liikmete tagasiastumist. «Kas riigikogu eetikakoodeks saab sellist regulatsiooni mulle ette öelda? Mina väidan, et ei saa. Vähemalt mitte kõige nooremad liikmed. Mitte kõige nooremad liikmed ei saa elu keerulisust reguleerida,» ütles ta.

Tema hinnangul peab tagasiastumise otsus tulema inimese enda seest ning põhinema isiklikel teadmistel ja hoiakutel, mitte aga olema automaatne ettekirjutus. Vastasel juhul pole tema sõnul tegu enam tagasiastumise, vaid riigikogust väljaviskamisega, mida ei luba põhiseadus.

Ligi sõnul ei saa eetikakoodeksis olla ka väiteid, et riigikogu liige peab olema erapooletu. «Erakondlikus tegevuses olla erapooletu – mida see tähendab?» küsis ta. Samuti polnud ta rahul ettepanekuga luua eetikakomisjon, kuhu kuuluksid fraktsioonide staažikaimad liikmed. «Kas kõige vanem liige või kõige kogenum liige on tingimata kõige eetilisem? Võib juhtuda, et ta on kõige ebaeetilisem» ütles ta.

Ligi tunnistas, et suhtub riigikogu eetikakoodeksisse pika staaži ja isiklike kogemuste tõttu väga skeptiliselt, kuid sellest hoolimata jätkatakse tema sõnul dokumendiga tööd ning ka Reformierakonnas jätkuvad vastavad arutelud juba lähinädalatel. «Me arutame neid asju, uus tekst tuleb, eetikakoodeks tuleb,» kinnitas ta.

Eetikakoodeksi koostamisele avaldas eile toetust Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip, kes peab seda riigikogu jaoks vajalikuks. «Ma loodan, et sellest asjast saab ükskord tõepoolest eetikakoodeks, mis praegu on ainult tööprotsessis olev toormaterjal,» lausus ta.

Eetikakoodeksi koostamise eestvedaja, reformierakondlane Kaja Kallas on Postimehele öelnud, et koodeksi esimesest versioonist ei saanud asja, kuid nüüd tegeletakse edasi järgmise lahendusega. Eile ei olnud Kallas kommentaarideks kättesaadav.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles